Tõeline jumalaosake

Head raamatud on oma mitmeplaanilisuses selles mõttes sarnased, et iga lugeja loeb sealt välja vastavalt oma elukogemusele täiesti erinevaid lugusid. Nii on ka “Tõeline jumalaosake” ühtedele filosoofiline arenguromaan, teistele noorfüüsiku uskumatu seiklusjutt, mõnedele räägib see raamat meeste ja naiste suhetest.Minule, ametilt hingehoidjale, vestab see teos eelkõige inimpsüühika toimeprotsessidest. Selleks, et psühholoogiline romaan oleks köitev, peavad selle tegelased silmitsi seisma mingite baasiliste negatiivsete tunnetega. See palett ei ole väga lai – kangelane kogeb hirmu, viha, kadedust, kurbust, vastikust, süüd ja/või häbi. Halvemal juhul tegelane kannatab, jääb teda vaevanud tundele alla. Helgema lõpuga teoste puhul muutub kangelane läbi sisemise kasvamise tugevamaks või paremaks. Vaid teatmeteosed, eneseabiõpikud, looduskirjeldused ja lihtsamakoeline lastekirjandus saavad hakkama ilma negatiivsete tunneteta.