Minu esimene kokkupuude pornoga leidis aset sügaval nõukaajal, kui pornot poleks tohtinud olemaski olla. Juhtus aga nii, et mu klassivend, kelle vanematel olid välismaal tuttavad, leidis kodust terve hunniku videokassette. Ega sellist leidu saanud endale hoida ja nii korraldas klassivend pärast tunde ühise porrivaatamise.
Õnneks ei jäänud mina porno vaatamisse kinni. Ma ei ütle, et seda ei võiks üldse vaadata. Ilusat pornot, mida on väga vähe, aga siiski leidub, on okei kas või koos kallimaga vaadata, aga nagu iga asjaga, ei tohi sellesse kinni jääda. Kuna koos ejakulatsiooniga tuleb kehasse korraks vabanemine, rahu ja lõdvestus, kasutavad mehed seda ärevuse ja ebameeldivate tunnete eest põgenemiseks, sellest endale ise aru andmata. See on paljude meeste igapäevaelu osa, milleta nad ei suuda elu enam ette kujutada. Neid ei eruta enam tavaline seks, neid ei eruta isegi leebem porno, nad vajavad rahulduse saamiseks aina räigemaid ja rõvedamaid filme.
Pikas perspektiivis paneb porno vaatamine südame täiesti kinni, nii et kui sa päriselt seksid, siis seksid nagu robot. Kui sa oled oma südamega kontaktis, ei saa sa palju pornot vaadata ja mõtled, et mis kuradi jama see on. Teiseks väheneb pideva ja jõulise masturbeerimise tulemusena peenise tundlikkus ja naisega vahekorras olles on järjest keerulisem orgasmini jõuda.
Sõltuvusest vabanemiseks on vaja rohkem südames olla, siis saad aru, milline energia pornol on ja sa ei taha seda lihtsalt vaadata. Viibi rohkem selliste inimeste seltskonnas, kes on oma südamega kontaktis, nende energia teeb sulle head. Kui sellest on vähe, soovitan minna rännakuterapeudi juurde, kes aitab energeetilisel tasandil jälile jõuda, mis seda sõltuvust tegelikult põhjustab, ja selle trauma või puudujäägi ära tervendada.
Allikas: Tiit Trofimov „Lõpp on algus“, kirjastus Pilgrim
