Jalad vees, pea taevatuules. See iidne araablaste ütlus iseloomustab hästi datlipalmi kasvutingimusi. Ega ilmaasjata pole loo nimitegelane pälvinud teisigi austavaid nimetusi nagu “oaasi kuningas” ja “elu puu”.
Datlipalm hakkab vilju moodustama juba suhteliselt noores eas – 6-8aastaselt. Rohke saagi saamiseks peab aga ootama vähemalt paarkümmend aastat, alles siis küünib koristuskõlblike viljade aastane kogumass ühe puu kohta pea saja kiloni.
Viljad ja seemned
Hea saagikus on ka eeldatav põhjus, miks juba iidses Egiptuses seostati datleid viljakuse ja küllusega. Õitsemisest viljade valmimiseni kulub datlitel kuni pool aastat. Kuna viljad valmivad ebaregulaarselt, tuleb neid järk-järgult koristada, mis, arvestades tööde kõrguspiiri, on suhteliselt raske toiming.
Datlipalmi vili on dattel – botaaniliselt ühe seemnega pikliku kujuga mari, mille keskmine pikkus ulatub 5-6 cm-ni. Kõva mittesöödav seeme moodustab küpsest viljast kuni kuuendiku. Datlite kasvatamise piirkondades leiavad kasutust ka seemned. Röstitud ja jahuks jahvatatud seemnetest valmistavad kohalikud datlikasvatajad kohvi aseainet, samuti saab seemnetest pressida datliõli.
Meil müüakse lõviosa datlitest kuivatatult, kusjuures viljad on kas lahtiselt kotis või paiknevad korrapäraselt koos viljavartega alusel. Aretustöö tulemusena on saadud nii heledaid (kuldkollaseid) kui ka tumedaid (tumepruune) datlisorte, viljad võivad olla kas õhukese või paksu kestaga. Lisaks eeltoodule saab datleid jaotada ka pehmeteks, poolkuivadeks ja kuivadeks ehk kõvadeks.
Magusad kui mesi
Datlisortide viljade biokeemiline koostis võib olla küllaltki erinev. Meil müüdavad kuivatatud magusad datlid paistavad silma glükoosi ja fruktoosi kõrge sisaldusega, selle koguhulk viljades võib küündida isegi kuni 65 protsendini. Just nende suhkrute koosesinemine muudab datlid ka eriti magusaks suutäieks, sest fruktoos on looduslikult kõige magusam suhkur. Meile nii tavalist suhkrut sahharoosi leidub nendes datlisortides imevähe, kõigest protsendi piires.
Sellistest ülimagusatest datlitest saab eri valmistusvõtetega teha siirupit ja nn datlimett. Samuti saab nende viljade püreed kasutada tavalise suhkru asendajana toitudes. Samas leidub selliseidki datlisorte, mille kuivatatud viljade suur suhkrusisaldus jaotub enam-vähem võrdselt glükoosi, fruktoosi ja sahharoosi vahel.
Selge on see, et biokeemilisest otstarbekusest lähtudes teisi põhitoitaineid peale süsivesikute datlite viljalihas eriti olla ei saa. Ja nii see ongi, sest datlite koostises on vähe nii valke (1,5-2%) kui rasvu (alla 0,5%). Sellest ka põhjendus, miks kõrbeelanikud on datleid aastatuhandete vältel söönud koos piimaga – et saada lisaks valke ja rasvu.
Just suhkrurikkus annab kaaluka panuse datlite energiaküllusesse, mis sajagrammise koguse ehk umbes kümne vilja korral vastab ligi veerandile tuhandele kilokalorile. Mainimist vajab datlite kiudainesisaldus, mis tavaliselt jääb 6-8% piiresse.
Samuti paistavad datlid silma märkimisväärse kaaliumi-, fosfori- ja magneesiumisisaldusega ning mikroelementidest leidub neis arvestatavalt rauda, tsinki, vaske ja seleeni.
Vitamiinidest on esindatud peamiselt B-rühma liikmed, kuid värsketes datlites on arvestatavalt isegi vitamiini C, mille hulk kuivatamise käigus siiski tunduvalt väheneb. Mõned kuivdatlid on pindmiselt töödeldud siirupiga, mis neid mõnevõrra pehmitab.
Kuidas süüakse?
Lõviosa meil müüdavaid datleid on kuivatatud ja suurest suhkrusisaldusest lähtuvalt pruugitakse neid peamiselt magusroogade valmistamiseks või nositakse niisama. Kuivatatud datlite säilimist soodustavad nii vähenenud veesisaldus, suur suhkrute hulk, millel on konserveeriv toime, kui ka viljade täiendav töötlus. Viimasel juhul on kuivatatud vilju veel kuumutatud kahjurite hävitamiseks. Tumenemise vältimiseks on osa kuivdatleid töödeldud sulfititega. Seda peaksid jälgima need inimesed, kes on sulfitite suhtes tundlikud.
Jahedas ja kuivas hoiukohas säilivad kuivatatud viljad isegi kauem kui aasta. Sageli pressitakse kuivatatud datlid paremaks kaubastamiseks tihkelt kokku. Kuivatatud datlitest keedetakse meil sageli kisselli, kuid nendest saab eelneva niisutamisega valmistada ka keedist, kompotti ning võiet.
Kombineerides datleid šokolaadi või martsipaniga, saab neist teha mitmesuguseid maiustusi, mis, tõsi küll, maitsmismeelele väga magusad on. Datlilisand sobib ka piimatoitude, teraviljast tehtud söökide, juustuvaliku, puuviljasalatite ja isegi liharoogade juurde. Viimasel juhul kasutatakse datleid sageli kastmetes.
Purustatud kuivdatleid lisatakse müslidesse, kuivatatud puuviljade segudesse, putrudesse ja vormiroogadesse. Omalaadse maitsevarjundi omandavad datlid koos vürtsidega, kusjuures väga hästi käivad nad kokku kardemoniga.
Datlikasvatuspiirkondades on aretatud ka selliseid sorte, milles põhiosa süsivesikutest esineb mitte suhkrute, vaid hoopis tärklisena. Sellistest datlitest jahvatatakse jahu, millest omakorda valmistatakse küpsetisi, samuti saab tärkliserikkaid vilju keeta ja praadida ning pakkuda toidulisandiks.
Allikas: Maakodu.delfi.ee
