Tugevad inimesed paluvad andeks. Veel tugevamad inimesed suudavad andestada. Tugevamatest tugevamad suudavad aktsepteerida ka seda vabandust, mida nad pole saanud ja arvatavasti kunagi ei saagi.
Ükskõik, mida me soovime parendada, nõuab see sisemist tööd ja selle universaalne retsept kõlab järgmiselt: “Hetkest, mil me lahendame enese sees täielikult iseenda jaoks ära suhte, olukorra, probleemi, sellest peale hakkavad lahustuma kõik ebakõlad, mis on olnud koormaks ja mis Tõelist Mina ei teeni.”
Inimesed teevad tihti selle vea kui püüavad kõike lahendada väliselt. Minnakse kellegi kätt hoidma, mehed ostavad naistele lepituseks kingitusi, ülemus pakub meelehead, sõbrannad panevad üksteisele rohkem like’e ja südameid. Suhete parendamiseks tehakse kõike, et olla teineteise vastu meeldiv aga ei tehta midagi, et enda meel ei kripeldaks.
Miks on nii keeruline jõuda lahendusteni, et saabuks tõeline rahu ja andestus? Vaimne õpetaja Sri Sri Ravi Shankar vastab sellele targalt: “Pea-tasand on ego jaoks turvaline. Südame-tasand pehmendab ego. Hinge-tasand lahustab ego.”
Kui tahame tervemaid suhteid, tuleb meil tegeleda enda tunnetega, mitte võidelda teiste omadega. Meil ei ole vaja tegeleda sellega, miks keegi midagi ütleb või mõtleb. Tõelise lahenduse leidmine juhatab meid pikale kihilisele teekonnale sinu enda hinge sisse, puhtusesse, kus ei ole emotsioone ega hinnanguid, kus ei süüdistada ega haletseta ja kuhu ei ulatu ego silmapiir. Alles seal sügavikus asub maagiline tervendaja, kes töötab ainult läbi mõistmise ja rahu, mitte ei pühi prahti peitu vaiba alla (loe alateadvusesse).
Emotsioonis olles me oleme nagu purjus, kõigume pea-südame-hinge virrvarris, mil mõtleme üht, aga teeme teist. Siis me püüame kangekaelselt teistele midagi selgeks teha, oleme kurjad ja pahased. Tagasi selgusesse aitab tuua üks lihtne Universumi seadus, mis kõlab järgmiselt: “Kes näeb lahendust, mitte probleemi, on alati võitja. Kes võtab sisse ohvrirolli, et talle on tehtud liiga ja kõik teised on süüdi ning tema eest peavad teised probleemi ära lahendama, on alati kaotaja.” Sellesse hetke jõudes on sinu otsustamise koht, kumb oled sina?
Kui sa hakkad endast vabastama midagi, saab tervenemine alata, kõik üleliigne ja koormav liigub sinust kaugele lahustumisprotsessi, kuni sellest varjugi ei jää. Tõelises tervenemises olles oled sa valmis jätma oma uhkuse ja au, sest ühel hetkel sa mõistad, et vaikus on teinekord palju olulisem kui oma õiguste taga ajamine. See on sinu väärikus. Kõik, mis toimub kusagil teisel pool ei ole sinu asi. Maksimum, mida sina teha ja anda saad on sinu seest tulenev rahu, mis on kõigutamatu, muutumatu ja läbipaistev rahu.
Kui oled endaga juba sisemist tööd teinud, siis sa võrdle kunagist ja praegust iseennast. Näiteks kui sa varasemalt oleksid sattunud mõnes olukorras emotsioonide laviini alla või vestlus lõppenuks konfliktiga, siis nüüd jääd sa vankumatuks. Las teine pool teeb mis tahab, sina oled sina, sina oled rahu. Ja usu, et kui sina muudad oma poolt, muutub ka teine pool, sest jõudu saab ainult see, mida toidetakse.
Lõpetuseks jagan ma test-harjutust, milles saab ennast proovile panna: “Sa kujuta ette suurt angaari, kus on emotsioone, solvumisi ja pettumusi täis elu-olukord, mis süteil hõõgub või keeb. Nüüd tõmba suur ja lai maast laeni angaariuks sinna ette kinni. Kui uks ei sulgu või tuleb lahti, on sul veel vaja tööd teha enda isekuse ja egoga. Kui uks läheb kinni, aga ukse taga käib mürgel edasi, oled sa küll südame tasandil, aga kõik on endiselt lõpuni lahendamata. Kui uks sulgub ja jääb suletuks on see eluetapp sinu jaoks läbi. Oled valmis tahavaatepeeglita edasi liikuma.”
Ainult hingetasandile enda sisse minnes jõuad sa sügava andestamise, mõistmise ja tõelise tarkuseni, mis on ülim, mida sina endale lubada saad, sest see vabastab sind mineviku pingetest ja ego piirangutest, et sa saaksid olla kerguses ja rahus, olevikulises kohalolus, ilma, et peaksid oma pead ja hinge mõttetustega vaevama.
Allikas: Kõiksuse kanaldused facebooki leht
