Paljud arvavad, et lapse pärast peaks siiski koos elama. Üks rahvajuttki pajatab, et vanapaar, kes koos elanud seitsekümmend aastat, läheb abielu lahutama ning ametniku üllatuse peale, et miks küll ometi, kui nii pikk ühiselu seljataga ja surm ilmselt peatselt neid endale nõudmas, vastab paar üksmeelselt, et nad ei tahtnud lapsi traumeerida. Aga nüüd on kõik lapsed vanadusse surnud ning nad ei pea enam kellegi pärast koos püsima, sest koos nad juba ammu olla ei taha, kirjutab Katrin Saali Saul oma raamatus "Kärgpere käsiraamat".
Lapsed ei võida suhtest, kus kliima on külm. Kus nad ei näe soojust, hellust, koostööd, hoolimist. Nii tekib neilgi arusaam paarisuhtest kui vaid pragmaatilisest majandus-logistilisest liidust, mitte armastavast arengulavast, kus kõigil on hea olla.
