Üks Eesti UFO -uurimise esiisadest ja kunagistest juhtfiguuridest, nüüdseks, või vähemalt kuni viimase ajani, küll Tunne-Väldo Kelamiga sarnaselt tagaplaanile tõmbunud teadlane ja mõtleja doktor Teofilus Tõnisson, kelle nimi anomalistika valdkonnas toimuva tähelepanelikult jälgijaile ehk päris võõras polegi, on otsustanud naasta kunagi poolelijäänud rajale ja võtta avalikkuses sõna talle olulisel teemal. Asi puudutab Kaiu raba.
Nimelt on Tõnissoni hinnangul võimatu kauem vaikida teemal, mis puudutab kogu Eestit: Raplamaal paikneva Kaiu raba näol tegemist ülemaailmse tähtsusega UFO-polügooniga, mille aktiveerumist võib oodata juba eelolevast sügisest. Kaiu raba ümbritsevast müsteeriumist on olnud juttu aastakümneid ning aeg-ajalt on informatsioonikilde läbi tilkunud ka avalikkusse, kuid nii jõulist ja kontsentreeritud seisukohavõttu prominentselt figuurilt ei ole siiani olnud.
“Väli, mis seal aegruumi struktuuri mõjutab ja sellega ühendub, näitab meie katseseadmete järgi märgatavalt kõrvalekalduvaid näite normaalsetest”, ütles Tõnisson, ja jätkas: “Olen viimastel aastakümnetel tahtnud end UFO-teemast, mida ülemaailmselt on rumalate inimeste ennasttäis tegevuse tõttu liialt diskrediteeritud, avalikkuse ees eemal hoida, kuid see ei tähenda, et mu uurimistöö tegelikult peatunud oleks. Olen olnud keskendunud uute teooriate ja mõõteseadmete väljatöötamisele, mis annaksid meie maailmapildiga ühilduva füüsikalise aluse nn väljundväljade mõistmisele ja registreerimisele. Need väljad ei ole kuidagi seotud inimtegevusega, aga on vaieldamatult tehnoloogilist päritolu. Seda võime väita tänu rahvusvahelises koostöös vahetatud infole ja loodud tehnikale. Ning seadmed näitavad, et Kaiu raba piirkonnas, mida oleme pikalt jälginud, on aset leidmas muutused, millede infovood väljuvad normaalsuse piiridest.”
Tõnissoni hinnangul võib väita, et Kaiu raba on maavälise tegevuse nö ‘aken’ ja et soisel alal asub tõepoolest mingit liiki tulnukate baas, mis ilmselt on seal asunud kauem kui inimkond, aga see on aktiveerumas. “Kaiu raba kohta liigub avalikkuses palju infot, kuid arvestatavas osas on tegu infomülkaga, kus andmed ei ole usaldatavad. Aga see polegi hetkel nii oluline. Küll aga on oluline, et NSVL-i sõjaväeringkonnad piirkonnal kindlalt silma peal hoidsid ning seal ka eksperimente ja mõõtmisi sooritasid, kuid sellest näiteks avalikkus teadlik ei ole. Mingis mõttes võib öelda, et meie praegune töö jätkab ja arendab edasi tollal alustatut nii teoreetilisel kui praktilisel tasandil. Meil on endiselt väga head kontaktid Venemaal”, kinnitab Teofilus Tõnisson ja lisab, et seadmestik mida on arendatud ja kasutatakse, ei ole tsiviilkäibes pruugitav.
Tõnisson ei suhelnud ajakirjanikuga pikalt, aga viitas, et Eestit võivad lähiajal oodata põnevad arengud nii teaduslikus, poliitilises kui võib-olla isegi eksopoliitilises plaanis. Ta vihjas, et soovib teemast rääkides jääda rangelt korrektseks ega soovi laskuda spekulatsioonidesse. Küll tõi ta välja, et inimestel ei peaks olema hirmu eesootavate sündmuste ees ning igapäevase elu elamist peaks jätkama laitmatult. “Täpset ajalist prognoosi sündmuste edasisele käigule ei ole võimalik anda ja täiesti võimalik, et näitajad langevad taas tavapärasesse vahemikku, see poleks kaugeltki midagi enneolematut, aga siiski on nüüdsel juhul asjal juures senini mittekohatud vastavused. Uute teadmiste tekkides aga jagame neid avalikkusega.”
Niisiis võib vaid rõõmustada, et ‘Tõnissoni vaikimine’, nagu seda nimetatud, aga aastaid lausa unustatud on, on viimaks läbi. Võib päris suure põnevusega spekuleerida teemal, millega tema grupp täpselt tegeleb, kuid igal juhul on väga hea uudis, et temataoline uurija ja teadlane oma annet endiselt kasutab. Paljulubav on ka, et ta lubas kontakti avalikkusega enam päriselt mitte kaotada. Mis selles teemas edasi juhtuma hakkab, näitab aeg, kuid millegi selgumisel hoiame oma lugejaid asjaga kursis.
Autor: Fred Kerri
