Teadlased avastasid tehisintellekti abil kaasaja inimeste genoomist geneetilise jälje, mis viitab uuele senitundmatule inimese eellasele. Selgus, et kümneid tuhandeid aastaid tagasi elas koos nüüdisinimestega peale denisi ja neandertali inimeste veel üks inimlaste liik, kellega saadi ka järglasi, vahendab Novaator.err.ee.
Kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud inimlane oli eeldatavasti neandertali ja denisi inimese hübriid, kes paaritus ka praeguste aasialaste väljaspool Aafrikat elanud eellasega. Nelja instituudi ühine teadustöö tulemus viitab sellele, et tänavu suvel Siberist Denissova koopast leitud denisi inimesest isa ja neandertali inimesest ema järeltulija polnud ühekordne erandlik juhtum, vaid laiemalt levinud protsessi osaline.
Ajakirjas geneetika ja evolutsiooni uurimisel.
Inimesed said järglasi senitundmatute liikidega
Liikide eristamisel kasutatakse ühe meetodina teadmist, et isegi kui kaks eri liikide esindajat võivad omavahel järglasi saada, on need üldjuhul viljatud. Seda on aga raske kindlaks teha, kui liigid on välja surnud. Eriti segane on pilt siis, kui vaadata nüüdisinimese DNA-d, milles on jälgi nii denisi kui ka neandertali inimesest, kes mõlemad elasid nüüdisinimesega samal ajal, 40 000 aastat tagasi Euraasia aladel.
Nüüd võtsid teadlased kasutusele masinõppeprogrammid ja leidsid tänu sellele jäljed uuest inimlase liigist, kellega inimene kümneid tuhandeid aastaid tagasi samuti järglasi sai. “See toimus 80 000 aastat tagasi, Aafrikast välja rändamise ajal, mil osa inimestest, nende seas ka nüüdisinimesed, jätsid Aafrika seljataha ja liikusid teistele mandritele,” selgitas Hispaania Evolutsioonibioloogia Instituudi teadur Jaume Bertranpetit. “Selle sündmuse järel toimuski kõikidel kontinentidel, välja arvatud Aafrikas, segunemine neandertali inimesega, ning Okeaanias ja tõenäoliselt Kagu-Aasias ka denisi inimesega.”
Tehisintellekt aitab dešifreerida iidset DNA-d
Kolmanda inimeellase teooria oligi seni jäänud vaid teooriaks, mille abil selgitati mõne seni seletamatu geenifragmendi leide nüüdisinimese genoomis. Tehisintellekt suutis aga luua seose DNA ja kunagiste inimpopulatsioonide vahel. Seni olid rahvastikumudelid olnud statistikaprogrammidele analüüsimiseks liiga keerulised ja andmemahukad.
Masinõppeprogrammid imiteerivad imetaja närvisüsteemi, luues paljude tehislike närvirakkude võrgustiku, milles keskendutakse andmemustrite äratundmisele ja simulatsioonide loomisele. Nii analüüsis ka teadlaste väljatöötatud algoritm esimest korda ajaloos kõiki võimalikke inimese evolutsiooni teid ning püüdis genoomide abil seda tohutut puslet kokku panna. Ja see õnnestus.
Väljasurnud inimlane aitab selgitada inimkonna tekkelugu
Masinõppeprogrammide abil selgus, et väljasurnud inimlase liik oli tõenäoliselt neandertali ja denisi inimese järglane. Sel suvel Denissova koopast leitud fossiilid aitavad seda eeldust kinnitada ning lubavad arvata, et tõepoolest elas koos nüüdisinimestega peale denisi ja neandertali inimeste veel üks liik, kellega saadi järglasi.
“Tõsi, meie teooria sobib kokku hiljuti Denissova koopast leitud hübriidiga, kuid me ei saa ka välistada teisi võimalikke selgitusi,” ütleb uuringut juhtinud Tartu Ülikooli teadur Mayukh Mondal ja jätab sellega ka alternatiivsetele võimalustele ukse lahti.
Allikas: Uskumatu! Need on kümme kõige salapärasemat ja veidramat paika maailmas
Põnev! Viis kaljujoonist, mis võivad kujutada tulnukaid
Eesti ufopäevikud | Maavälist päritolu olendid külastasid Viljandimaal 8-aastast poissi
Ajaloolane: viljaringid ei ole pettus, vaid uurimist väärt fenomen
