Hüpnoterapeudina näen, et kannatlikkus ei tähenda passiivsust või taandarengut vaid jõudu. Ootamine, jälgimine ja tegutsemise hetke äratundmine on emotsionaalselt vabastav praktika. Kui mõnele öelda: “ole kannatlik”, siis tundub see ebamõistlik ja ebaõige eesmärkide külmutamine. Kuid kontrastina on kannatlikkust võimalik väljendada ühe kaastunde vormina, olla tormisilmaks tormi sees frustratsioonist läbitud maailmas.
Kuidas transformeerida frustratsiooni või pettumist kaastundega? Selleks alustuseks püüa määrateda ja hinda frustratsiooni taset oma elus; millist rolli ta mängib ja kui palju piirab Sind olemaks õnnelik. Alljärgnev test annab Sulle teada milline on frustratsiooni tase antud eluhetkel Su elus, et saaksid kasvada vabamaks arendades kannatlikkust.
Frustratsiooni test: kui frustreeritud ma olen?
Selleks, et määratleda oma edukust selle emotsiooniga toimetulekuks, küsi endalt:
1. Kas olen sageli frustreeritud ja ärritunud?
2. Kas tihti reageerin frustratsioonile teiste süüdistamisega?
3. Kas ravin oma mõõnaperioode rämpstoidu, šhoppamise, alkoholi või meelemürkidega?
4. Kas mu reaktsioonid haavavad teiste inimeste tundeid?
5. Kui frustratsioon on möödunud, siis kas harilikult tunnen end mittemõistetuna?
6. Kui kergelt kaotan raske tööpäeva sisse oma hea enesetunde?
7. Kas sageli tunnen end väärtusetu või allaandvana, kui olen pettunud?
Kui vastasid “jah” viiele küsimusele seitsmest, siis näitab see väga kõrget frustratsiooni taset. Kolm kuni viis “jah”-i näitab kõrget taset. Kaks “jah”-i näitab vahelduvat taset ja üks madalat. Mitte ühegi “jah”-i puhul võib oletada, et tuled hästi toime selle emotsiooniga.
Isegi juhul, kui su frustratsioonitase on madal, on kannatlikkus ravimiks. Tänapäevases maailmas on palju võimalusi selle väheväärtustatud oskuse kultiveerimiseks. Elu õpetab kannatlikkust, kui lubada. Kui keegi Sind frustreerib, siis alati hinga enne kui reageerid. Ja alles siis otsusta kas soovid rääkida kohe, või enne maha rahuneda. Kui oled reaktiivne ja ärritunud, siis süvene vestlusse hiljem, kui oled rahunenud, siis oled veenvam ja ohutum. Vahepeal võid kasutada seda tehnikat:
1. Fokusseeri ühele kindlale teemale vestluses, pole vaja rünnakut võimendada. Näiteks: “ma tunnen frustratsiooni kui oled lubanud midagi teha, kuid sellele tegu ei järgne”. Teist mittesüüdistaval viisil anna talle teada kuidas tema käitumine paneb Sind tundma, selle asemel, et osutada tema vigadele või sellele, kui valesti on ta käitunud.
2. Kuula teist ilma ennast kaitsmata, soovita reageerida või vahele segamata. On austuse märgiks kuulata ära teise inimese seisukohta isegi, kui ei ole temaga nõus. Väldi agressiivset hääletooni või kehakeelt. Proovi mitte tekitada ebamugavustunnet või kohut mõista.
3. Tunneta emotsioone sõnade taga. Püüa tunnetada kas see inimene on hirmunud, ebakindel või vastandumas enda negatiivsetele osadele, kellega pole varem enda sees kohtunud. Kui see on nii, siis tunnista, et see võib olla ebameeldiv ja valus. Pane tähele milliseks muutuseks on teine valmis.
4. Vasta selguse ja kaastundega. Selline suhtumine annab võimaluse teisele üsna kiirelt loobuda oma kaitsvast hoiakust ja võimalust tunnistada oma osa frustratsiooni loomisel. Väljenda oma vajadusi ja tee seda selgelt, ennast austaval t ja üldistamata. Võid öelda näiteks: “ma olen väga tänulik, kui sa ei karjuks mu peale siis, kui valmistasin sulle pettumuse”. Kui teine näitab märke koostööst, siis avalda oma tänu ja headmeelt. Võid tunnustada teise jõupingutust sedasi: “tänan Sind, et mu peale ei karjunud. Hindan väga seda, et mõistad mind”. Jälgi kas käitumine muutub. Kui mitte, siis võid vähendada selle isikuga kontakti või ootusi tema suhtes.
Suhtlemisel on kannatlikkus väga võimsaks väärtuseks. Kui oled rohkem võimaline taluma frustratsiooni ebamugavust ja mitte igal korral reageerima, siis Su suhted arenevad kõrgemale tasemele. Igasuguses suhtlemisaktis tasub alati määraleda õppimise kohta – mida suhtlemiselt on õppida enda kohta: võib-olla on selleks käitumismustri muutmine frustratsiooni sisaldava suhtlemisakti puhul; võib-olla õpid ütlema EI ummikusse tüürivate suhtlemisaktide puhul; võib-olla on Sul hoopis vaja oma tundeid tundma õppida ilma muutust ootamata. Isegi kui frustratsioon tundub lahendamatu, annab kannatlikkus õige tooni teistega suhtlemiseks ja enese austamiseks.
Loo autor on Elina Kirt, psühholoogiline nõustaja ja hüpnoterapeut
Allikas: www.teraapia.com
