Südame puhastamine algab sellest, et oled tänulik, et sul üldse süda on. Su süda on nagu orkester. Kas oled kunagi vaadanud filmi ilma taustamuusikata? See on tuim ja kuiv vaatamine. Kui su elus midagi toimub, hakkab su südame orkester mängima. See lisab su elule rikkust, mängides nii kõrgeid kui ka madalaid noote, mis enamasti on vastavuses su elus lahti rulluvate sündmustega. Su süda pole takistus ega karistus. Su süda on imeline kingitus. Kas eelistaksid südameta ja tunneteta elu elada?
Kui inimmõistus on võimas asi, mis võib sind kanda su meelte ulatusest kaugemale ja kõrgemale, siis inimsüda on isegi veel võimsam. Ta võib mängida noote spektri ühest otsast teiseni. Su süda võib liikuda absoluutsest ekstaasist vaid sekunditega sügava kurbuse ja valuni. Ta võib tõsta sind kõrgustesse, kus tunned end tiivulise inglina paradiisis, ja samas tuua sind kõige pimedamatesse hingesügavikesse. Su süda on selleks kõigeks võimeline, ilma et ise peaksid pingutama. Mis imelist instrumenti sa enda sees kannad! Häda on selles, et sulle ei sobi südame kogu tundeskaala. Tahad südant kontrollida, et ta mängiks vaid sulle meelepäraseid noote.
Vaimsus on see, et õpid südant tänama kaunite väljenduste eest, mida ta sinu sees loob. Kahjuks selgub, et sa ei suuda seda kogu aeg teha, sest su süda loob ka selliseid vibratsioone, mida sa kogeda ei soovi. Sa pole piisavalt pühendunud oma südame kogu täiust vastu võtma, seega hakkad talle vastu. Nii nagu hakkad vastu maailmale, kui see pole su meele järgi, hakkad vastu ka südamele, kui tema väljendatu sulle ebamugavust tekitab.
Kui sa vaimselt kasvad ja arened, siis heaolutunne välismaailma suhtes avardub ja laieneb pidevalt ja võimaldab sul toime tulla aina suurema hulga mööduvate hetkedega. Sama kehtib südame kohta. Kui sa oma igapäevaseid kogemusi aina enam hindama õpid, siis kasvad vaimselt ja õpid ka oma südamega leplik olema. Kui sa lapsena esmakordselt kogesid hirmu või armukadedust, siis need tunded lämmatasid sind ja sul oli raske nendega toime tulla. Ajapikku hakkasid nende emotsioonidega harjuma ja vähemalt püüdsid nendega tegeleda. Vahest parim, mida alguses teha oskasid, oli nende kontrollimine ja väliselt hea näo tegemine.
Kuigi see pole just tervislik, on see parem, kui end täiesti kaotada ja emotsioonide käes hulluks minna. Kui lased ohjeldamatul emotsioonil välja paiskuda, võib see su elu kulgu muuta – ja enamasti mitte paremuse suunas.
Tasapisi, tunnistades, et emotsioonid on elus igapäevane reaalsus, hakkavad nad lihtsalt tulema ja minema, kui neil seda teha lased. See on vaimne arenemine. Nii nagu me kehad on arenenud paljude ajastute jooksul füüsiliste katsumuste karastustules, nii areneb ka me hing sisemiste kogemuste leekides. See ei ole nii, et arenenud inimesel polegi emotsioone; ta lihtsalt on oma emotsioonidega rahujalal. Ta suudab südames toimuvate erinevate muudatustega toime tulla. Kui keegi sureb, on loomulik tunda kaotusvalu. Kui inimene oli lähedane, oled sügavalt kurb. Nii väljendab süda end kooskõlas toimuvaga. Nii nagu pill, mis mängib kaunist meloodiat, loob su süda sulle kurbuselaulu. Häda on selles, et sulle see ei meeldi. Lõpuks mõistad, et emotsioon ise polegi probleemiks – probleem seisneb selles, et sa ei tule emotsiooniga toime. Jõuame taas ja taas samasse punkti tagasi: kas sa tahad pühendada oma elu maailma kontrollimisele, nii et sa ei peaks enam kunagi tundma emotsioone, millega sa toime ei tule? Või tahad pühenduda edasiviivale tööle, mis tagab selle, et sa lepid oma südame väljendustega?
Vaimne kasv tähendab seda, et sead oma südame töökorda ja taastad tema heaoluseisundi. Nüüdseks peaks selge olema, et probleem ei ole välismaailmas; probleem on sinu võimetuses taluda kogu seda ampluaad, kuidas süda maailmas toimuvale reageerib. Lahenduseks on õppida ära, kuidas kõigi nende südame reaktsioonidega ringi käia. See ongi vaimse kasvamise tuum. Kaotuse-, hirmu- või vihatunded südames on lihtsalt teadvuse objektid, mida su Ise kogeb. Nad ei saa sind kahjustada, kui sa just neile vastu ei sõdi. Tegelikult nad rikastavad sind, kui sa nad läbi koged. Iga kogemus muudab sind inimesena suuremaks, kui sa kogemusele vastu ei hakka.
Tee sellega rahu, kuidas süda end väljendab. Võib näida võimatu leppida ebamugavate emotsioonidega, kuid tõde on selles, et sa tegelikult oled seda juba teinud. Võta Shakespeare’i näidend „Romeo ja Julia“. Tragöödiana kahtlemata pole tegemist naljalooga. Ütleme näiteks, et üks Shakespeare’i näitetrupp tuleb linna ja annab „Romeo ja Julia“ etenduse. Nad teevad nii võrratu etteaste, et sa nutad sellisel vabastaval moel, mida varem vaevu kogenud oled. Etendus raputas täiega sind läbi. Mida sa teed? Soovitad sõpradel seda vaatama minna: „Nutsin pärast kolm päeva jutti. Täiesti uskumatu elamus. See liigutas mu südant nii võimsalt. Pole varem sellist puhast kurbust tundnud. Lähen seda uuesti vaatama, ja teie kõik võiksite kaasa tulla.“ No nii, kui sarnane tragöödia leiaks aset päriselus su lähedastega, ei kiidaks sa kogetava emotsiooni sügavust – see jätaks sinusse eluaegse armi. See ongi vahe südame tunnete aktsepteerimise ja neile vastu hakkamise vahel.
Oled loodud koos täiekoosseisulise orkestriga enda sees, täiesti tasuta kusjuures. See muudab elu palju huvitavamaks, mitmekesisemaks. Õpi oma südant nautima, lõpetades temaga sõdimise. See ei tähenda enda kaotamist emotsioonidemöllus. See tähendab valmisolekut kogeda neid samal moel, nagu koged kaunist päikeseloojangut. Sa lihtsalt lased loojangu endasse. Sa ei tee midagi. Sa lased teadvusel olla toimuvast teadlik. Vahel on selleks päikeseloojang, vahel kaotusekibedus. Protsess on täpselt sama: teadvus kogeb teadvuse objekti. Sa ei klammerdu sellesse ega suru seda alla. Lihtsalt koged.
Kui klammerdud objekti külge, jääb see paigale. Kui surud alla, jääb see paigale. Kui see jääb paigale, hakkab see reaalsust moonutama. Sa pole enam elule avatud – sul on kalduvus mingite asjade poole või vastu. Need samskara’d on võimsad energiapaketid. Nad moonutavad su elutaju, ja sul tuleb selle eest lakkamatult maksta. Kui mõtteid ja tundeid surutakse alla, siis nad hakkavad mädanema. Nad kargavad suvalistel aegadel üles ja tekitavad sulle elus tõsiseid probleeme. Sellest rääkis Freud ja räägiti ka upanišadides tuhandeid aastaid varem. Kui õpid rahu tegema oma südamega, teed olulise sammu eemaldumaks inimlikust kitsikusest, milles me kõik vaevleme.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Michael A. Singer raamatust „Köidikuist vaba elu“.
