Katkend raamatust „Saiapalee“
Tüümian on tuntud oma kvaliteedi ja suurte maitsvate saiakeste poolest. Iga päev pakume ainult värskeid samal hommikul küpsetatud saiakesi. Muidugi juhtub ka seda, et mõnikord jääb osa neist üle. Sellisel juhul kihutan oma autoga kohale, laadin saiakesed peale ning vean need laiali – näiteks kiirabile, päästekomandosse või erakorralise meditsiini osakonda. Nii ma tutvusingi Tartu ja Annelinna komando päästjatega, kes kohe mulle erakordse sõbralikkuse ja soojusega silma paistsid. Nad võtsid saiakesed vastu laia naeratusega näol ja nii mõnigi kord isegi kallistasid mind tänutäheks.
Mu klassivend Kaarel on juba aastaid olnud vabatahtlik päästja ning olin tema toimetustel ikka silma peal hoidnud. Äkitsi tekkis mul mõte, et ma võiksin ka vabatahtlikuks hakata – poisid komandos on nii toredad, päästmine on põnev ja samas ka ühiskonnale kasulik, miks mitte seda isegi teha? Läbisin koolitused ja õige pea oligi kuldne kiiver ka minu peas.
Kindlasti tundsin ka hirmu, sest päästjana võid sattuda olukordadesse, mida ehk isegi õudusunenägudes ei näe, aga siiski sai missioonitunne minust võitu. Lisaks lootsin, et ehk saan mõne kassikese puu otsast alla päästa. Tore on tõdeda, et ma pole kordagi kahetsenud vabatahtlikuks hakkamist. Iga kord, mil komandos käin, kas siis Annelinna või Tartu omas, tunnen end asjaliku ja õnnelikuna. Poistega on lõbus – ma olen nad endaga koos kokkama pannud, me teeme süüa ja sööme üheskoos. Nad kiidavad mu toitu ja minul omakorda on hea meel, et saan neile naeratuse näole tuua, sest just toiduga on seda kõige lihtsam teha. Ma usun, et neil endal ei ole aimugi, kui palju nad mind viimase väga raske aasta jooksul aidanud on.
Rääkisin pikemalt sellest, kuidas mu ema ja vanaema ning ka elukaaslane on mind mõjutanud ja toonud mind siia, kus olen. Aga kindlasti on sellel teekonnal olnud suureks toeks ja abiks ka mu sõbrad – nendegagi olen ma väga õnnistatud. Mu armas Siki, kes on mu väga hea sõbranna juba kooliajast – tema on mind eriti just oma ettevõtlikkuse ja positiivse suhtumisega inspireerinud. Mu Annikene, kes alati on minu jaoks olemas, kui teda vajan. Ta on küll pirtsakas sööja, kuid minu hõrgutisi ootab alati. Mu tädipoeg Juhan, kes on mu parim sõber väiksest saati ja kelleta poleks ma iial nii palju arvutimänge mänginud, mis mind muide vägagi arendasid.
Ja väga paljud teised sõbrad, kes oma hea sõna, kohaloleku ja huumorimeelega mind ikka rõõmustavad. Nad kõik on kulda väärt. Ma olen väga õnnelik inimene, et saan oma aega ise planeerida ja päevi sisustada selliselt, nagu mulle meeldib. Ma naudin Lumiga looduses käimist ja kodus olemist – mu kodu on mu pühamu, kus on väga hea aura. Ma olen oma majakese sisustanud ja kujundanud täpselt nii, et siin oleks rahulik ja lõõgastav – rohelised ja sinised toonid, palju taimi ja silmailu ja muidugi mu loomakesed.
Samas meeldib mulle olla ka Tüümianis ja teha tööd. Meeldib käia komandos päästjatel abiks ja seltsiks. Meeldib käia ema juures kiisudega kaisutamas ja muljetamas. Ma tõesti armastan oma elu ja tunnen, et mul on väga vedanud. Ma olen selle eest ääretult tänulik. Aitäh.
Brownie soolahelvestega
Selle imelise retsepti pühendan ma maiasmokast Annile, kes brownie’st iial ära ei ütleks. Tegu on ju suussulava, rikkaliku ja patuselt šokolaadise hõrgutisega.
✓ 200 g tumedat šokolaadi
✓ 200 g võid
✓ 4 muna
✓ 200 g suhkrut
✓ 100 g nisujahu
✓ 100 g mandleid
✓ 150 g valget šokolaadi, nööpidena või tükeldatuna
✓ 1–2 tl Maldoni meresoolahelbeid Kuumuta ahi 170 kraadini.
Sulata madalal kuumusel šokolaad ja või. Mikserda muna suhkruga kohevaks ning sega hulka jahtunud šokolaadisegu. Voldi sisse jahu, tükeldatud pähklid ja valge šokolaad. Vooderda ahjukindel vorm küpsetuspaberiga (u 20 x 20 cm või 15 x 25 cm). Aseta ahju ning lase küpseda 25–45 minutit – küpsetusaeg sõltub valitud ahjuvormist ja ka ahju eripärast. Abiks on tikuke, millega saad küpsusastet mõõta – tikk peaks sisse torgates jääma peaaegu puhtaks, mõned kübemed võivad külge jääda. Lase vormis natuke aega taheneda. Kui brownie on piisavalt jahtunud, tõsta see vormist välja, lõika ruutudeks ja puista peale soolahelbeid.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Getter Madisoni raamatust „Saiapalee“.
