Teadvuse arendamine annab võimaluse kogeda inimeseks olemise kõiki aspekte

Teadvus on inimese sünniõigus, mis annab kõikide teiste loomadega võrreldes oluliselt suurema võimaluse valikute tegemiseks. Hirvepoeg õpib kõndima mõned tunnid pärast sündi, sest see oskus on tema närvisüsteemi nii tugevalt sisse kirjutatud. Väike inimene aga peab kõndima õppima aasta või kahe jooksul ning looma närviühendusi vähehaaval. Võiksid arvata, et see on kallis tehing! Aga inimene võib seejärel edasi õppida viiulit ja tennist mängima, arvutit programmeerima, sonetti kirjutama või miljoneid muid tegevusi tegema, millest teised loomad unistadagi ei oska. Valikuga kaasneb ka vastutus ning sul on õigus hoopis arendada endas hävitavaid hoiakuid, teguviise ja negatiivset suhtumist. See kõik on osa samast tehingust. Hea uudis on see, et võid igal ajal otsustada end ümber kirjutada.

Need on teadvuse aspektid:

  • Leppimine

  • Teadlikkus

  • Kavatsus

  • Õppimine

Üldjoontes on nii, et kui sa pole millestki teadlik, siis sul pole selles osas ka valikut. Seega on teadlikkuse arendamine esmatähtis. Samas, kui sul pole mingit algelist enesega leppimise võimet, võib enesesse vaatamine olla väga piiratud ja valulik tegevus – kaasneb palju mõtteid, nagu „Issand jumal, ma pole tegelikult selline. Pole võimalik. See on kellegi teise pärast nii“. Isegi hullem on see, kui see keegi teine on sinu vanem… või su kaasa.

Budistidel on üks tore mudra ehk käteasend, mida meditatsioonil kasutatakse. Parem käsi, mis sümboliseerib teadlikkust, paigutatakse kaastunnet sümboliseerivale vasakule käele. Inimesed ei paljasta end, kui sa ei loo turvalist ja leplikku olustikku. Sama kehtib ka enda, oma mõtete ja käitumise jälgimisel.

Leppimisvõimeta jääb teadlikkus piiratuks.

Leppimine ja teadlikkus toovad kaasa mõistmise. Mõistmine aga ilma tegutsemiseta võib olla nagu lohutusauhind: „No näed, mul olid vanasti kõik need halvad harjumused, ilma et ma oleks neist midagi teadnud. Nüüd ma aga tean neist kõike…“ Samas aga tegutsemine ilma leppimiseta on kohutav. Pole vahet, kui palju sa muutud, rahulolu ei saabu kunagi. Seega hea muutuse aluseks on mõistlik leppimise ja muutumise kavatsuse tasakaal, mis väljendub tegudes.

Kavatsus on see, kuidas sa oma valikuid sõnastad ja neile energiat annad. Elus on suur rõhk enesega leppimisel ja enda tunnustamisel. Siiski saad seda leppivust üsna kindlalt kasutada, et panna oma elus rohkem häid asju juhtuma, sest tead, et tahad ja väärid neid. Arvatavasti tahad ka maailmasse oma tähendusliku panuse anda. Selleks on vaja kavatsust. Võid seda suunata pideva tahtejõu abil väga spetsiifilise eesmärgi suunas või võtta veidi vabamalt ja loomingulisemalt, et liikuda paindlikuma visiooni suunas. Samas võib see olla ka kombinatsioon neist kahest.

Õppimine on vahva võime terve elu vältel kasvada ja omandada uusi oskusi, vaatenurki ja arusaamu ning tagasiside abil kohandada oma tegevust. Usun, et see hoiab sind ka noorema ja teovõimelisemana. Hakkasin neljakümnendatesse jõudnuna otsima eeskujusid vanemate elunautivate inimeste seast. Märkasin, et päris hästi läks muusikutel ja dirigentidel, ning taipasin, et nende elu oli pidev õppimine, loomingulisus ja inimestega suhtlemine. Niisiis sai minust eluaegne õppija. Muidugi on see lihtne, kui kipud asju unustama nii palju kui mina. Paljud positiivse mõtlemise raamatud väidavad, et enda kohta ei peaks selliseid nalju tegema, aga ma olen vanusega aina riskialtim. Järgmiseks ostan nahkse motikavarustuse ja soojendatud istmega Harley Davidsoni…

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Duncan Coppocki raamatust „Avasta oma mina jõud“.

Seotud

5 praktilist nippi

Liitu meie uudiskirjaga ja saa 5 praktilist nippi kuidas kiiresti enda meeleolu tõsta.