Teadvus ja keskkond: keskkonnakaitses võiks arvestada kognitiivsete tasanditega

Keskkonnakaitse nõuab kõigi ühiskonnagruppide kaasamist. Näiteks, efektiivne jäätmekäitlus eeldab kõikide inimeste kaasamist jäätmete sorteerimisse selle tekke allikas. Teavitustöös tuleb aga erinevatele teadvusgruppidele ilmselt läheneda erineva metoodikaga. Kuid miks mitte hõivata erinevaid gruppe erinevatele ülesannetele, näiteks kooliõpilasi jäätmekäitlusse, poliitikuid aga põlevkivistrateegiasse? Edasi, võib-olla oleks mõttekas kõik keskkonnaprobleemid teadvusgruppide vahel ära jagada: õlireostus esteetidele, globaalprobleemid tarkadele jne? Vabas ühiskonnas otsustab loomulikult igaüks enda eest ise, kuid kaudsed suunamised on ju võimalikud, kui näiteks õlireostusest teavitada eeskätt kunstnikke, globaalprobleemidest aga magistrande. Kuidas inimesi teavitada ja motiveerida, kui nad näevad maailma nii erinevalt?Äärmuslik relativism ja dekonstruktivism võivad eitada kognitiivset arengut, väites, et näilikud arengufaasid on tegelikult võrdse keerukusega erinevad maailmavaated.