Me istume siin tohutus kosmoseavaruses tiirleval planeedil käputäie aastaid – laiemas mõttes, inimesele on lihtsalt niiviisi ette määratud. Maa on siin olnud 4,5 miljardit aastat, samas inimene saab siin aega veeta umbes 80 aastat, kes vähem, kes rohkem. Sündisime siia planeedile ja surres jätame ta maha. See lihtsalt on tõde. Ent see, kuidas me vähesed aastad siin Maa peal välja näevad, pole sama kindlalt ja vankumatult paigas. Kahtlemata võib maine elu olla üks ütlemata põnev kogemus, igal sammul täis entusiasmi, kirge ja inspiratsiooni. Sel moel lahti rulludes võib iga päev kujutada endast kaunist seiklust. Kahjuks juhtub harva, et elu Maal rullub me ees just sellisena, nagu soovime, ning sellele vastu tõrkudes võib kogemus kujuneda kaunikesti ebameeldivaks. Vastuhakk loob pinget ja ärevust, ja nii muutub elu koormaks.
Selle koormaks kujunemise vältimiseks ning et olla võimeline elu täiel rinnal nautima, on targad mõtlejad läbi aegade pakkunud lahendusena reaalsuse aktsepteerimist. Vaid reaalsust jaatades saame eluvooluga koostööd teha ja paremat maailma luua.
Kogu teadus põhineb reaalsuse uurimisel, selle seaduste tundmaõppimisel ja seejärel neid seadusi arvesse võttes elu paremaks muutmisel.
