Ma armastan Sind. Mida need kolm sõna tegelikult tähendavad? Kui kõrgelt tasandilt oled Sa võimeline armastama? Kas teine inimene tekitab Sinus iha ja soovi puudutada, tekitab ta Sinus hea sooja turvatunde ja kas tema nägemine paneb Sind naeratama ning tekitab jõudu juurde? Tunned Sa temaga hingelist kokkukuuluvust? Oled Sa võimeline armastama hinge ehk igavikutasandilt?
Armastus teise vastu saab olla ainult nii sügav, kui sügav on see Sinu enda vastu. Tihtilugu armastame teisi rohkem kui iseennast. Rohkem võime armastada, aga kas ka sügavamalt? See pole partneri süü, kui me endale oma armastust liialt vähe jagame. Tüüpiliselt kõlanud näide suhetest, eriti naiste puhul: “Ma muudkui annan ja annan midagi vastu saamata…” Aga miks Sa annad niivõrd palju ja ennast unustavalt? Enne anna endale ja siis jaksad jagada teistega.
On möödas need ajad, kui suhted olid kui turul kauplemine, mil vahetati partnereid, et enda pimedama poolega mitte silmitsi seista. Sinul pole õigust süüdistada teisi Sulle valu põhjustamises, sest oma reageerinud ja ellusuhtumise valid Sina ise. Kui Sa vastutust enda eest võtta ei oska, siis ära näita näpuga teisele, kui tema Sinu elu juhtima asub.
“Ma ei saa talle enam kunagi andestada, sest ta tegi mulle nii palju haiget.” Nii Sinu kui ka partneri käitumine tõi teie suhtesse probleemid, mis võisid mõlemale laastavalt mõjuda. Tihti on need lihtsalt korrigeerimata automaatprogrammid, eelnevate elude haigetsaamised ja vanemate eeskuju, mis paneb meid käituma teatud viisil. Kui jätad endale andestamata, hoiad Sa seda valu veel pikka aega enda sees. Kui aga vanadest suhtest puhastamist otsiv energia on Sinu sees ja Sa sellega tegelenud ei ole, tõmbad Sa vastavalt oma energiale, just seda tüüpi inimese endale ligi, kes toob vana valu taas esile.
Inga Raitar on oma raamatus “Suhtesõlmed. Köitvast seksist tõelise armastuseni.” öelnud, et tavaliselt suhted lõppevad, sest me ei kannata oma haavade avanemist välja. On palju selliseid juhtumeid, kus me karjume teise peale ja ütleme; “Ma ei kannata enam seda välja, mida Sa minuga teed või kuidas mind kohtled”. Meie partnerid käituvad aga meiega nii, kuidas me laseme endaga käituda. Nad on kui peeglid. Suhted on kiirteed enesearenguks.
“Mulle meeldib mu suhe, sest see on nii hea stabiilne….” Stabiilne ehk arenguta? Päevast päeva üks ja seesama, muutumatu, partner ei liiguta ennast, Sina ise ei liiguta ennast, kõnnitakse ühte ja sama harjumuspärast rada, kõik on hea, kõik on turvaline. Sügaval sisimas tihtilugu aga ollakse kurb, üksildane, täitmata. Suhtest kaob aja möödudes värskus ja kirg ning uudsust hakatakse otsima väljaspoolt. Kergem on alati oma probleemidest kõrvale kui otsa vaadata. Tihti kardame partnerile ennast näidata, sest meis ei ole piisavalt eneseusku ja enesearmastust, et meid tõesti armastatakse just sellistena nagu me oleme. Oma tõelisuse näitamine muudab meid aga partneriga veelgi lähedasemaks.
Tulime siia ellu ennast puhastama. Anatoli Nekrassov ütleb oma raamatus “Mees ja naine”, et me kõik oleme minevikuinimesed, sest muidu meid ju siin ei oleks. Meil midagi parandada, tervendada poleks vaja.
Teadlik suhe ei tähenda, et ma aktsepteerin kõike, mida mu partner teeb. See on koostöö ja soov aru saada partneri käitumiste tagamaadest. Kerkinud vanad mustrid ja negatiivsused energiad meditatiivses seisundis ära puhastada, ümber transformeerida ja oma Kõrgema Olemuse valgusega täita. Koos püsida valguse lainel. Kui partnerid tunnevad teineteist juba piisavalt kaua, siis nad saavad aru, kas nende käitumine ja teguviis on valgusest juhitud või mitte.
Ma valin Sind oma partneriks, sest mu süda tunneb nii. Ma soovin oma armastust Sinuga jagada. Oma armastust, mis sai alguse minus endas ja mis kellegagi jagades veelgi rikkalikumaks muutub. Koos me saame luua uue maailma. Anatoli Nekrassovi teoses “Otsige naist” ütleb, et kui juba ühes linnaosas on üks selline teadlk paar, kes tegeleb enese- ja teineteise teadliku armastamisega, suudab see alguses tervendada terve tänava, siis juba levida üle kogu linnaosa ja sealt edasi kogu linnani välja.
Aktsepteeri ja armasta ennast, siis suudad aktsepteerida ja armastada ka teist.
Autor: Maili Hütt
