Inimkeha järgib bioloogilist taimerit, mida nimetatakse tsirkadiaan- ehk ööpäevarütmiks. Võib öelda, et tegemist on meie kehasisese kellaga, mille geneetiliselt eelprogrammeeritud tsükkel reguleerib meie ajutegevust, energiataset, hormoonide tootmist ning ajataju. Kui alustame iga päev tööd enne kella kümmet hommikul, siis piiname end seeläbi teaduslikus mõttes nõnda, et häirime oma loomulikku tsirkadiaanrütmi ning viime oma tervise mitmes valdkonnas tasakaalust välja.
Kelley ütleb järgmist:
“24-tunnist ajarütmi ei ole võimalik muuta. Pole võimalik end koolitada mingil kindlal ajal üles ärkama, sest inimese maksal ja südamel on erinevad magamistsüklid, mida omavoliliselt kahe-kolme tunni võrra nihutada ei saa.”
Mis seda põhjustab?
20. sajandi algul populariseeritud kaheksatunnine tööpäev oli algselt mõeldud ööpäevaringselt töötavate tehaste tootlikkuse maksimeerimiseks, arvestamata sealjuures inimese loomuliku sisemise kellaga. Meie kehad on aga aegade algusest arenenud igapäevase päikesevalguse tsükli alusel, mitte tänapäevaste äri- ja kaubandusstrateegiate põhjal! Briti teadusfestivalil kõnelenud dr Paul Kelley lausus järgmist:
“Meie ühiskond tervikuna kannatab unepuuduse all; tegemist on rahvusvahelise probleemiga, mis mõjutab peaaegu igaüht, olgugi et on kergesti välditav.”
Tema ettepanek oli nihutada Suurbritannias koolipäeva algus kella 8.30-lt 10.00-le. Ühes valitud koolis seda teooriat ka katsetades ei valmistanud talle üllatust see, et mõne aja möödudes ja pärast eksamite tulva vähenes õpilaste seas puudumiste arv ning paranes kooli üldine produktiivsus – ning mis kõige tähtsam: õpilaste hinded osutusid märkimisväärselt kõrgemaks.
Kui sama ideed rakendada ka teistes ühiskonnasektorites, siis oleks kasutegur ilmselge. Üleväsinud, ületöötanud ja kohviuimas zombide asemel, kes rügavad tööd teha muidu magamiseks mõeldud kellaajal, oleks meil loomupäraselt produktiivne, täiel rinnal töötav ja sihikindel ühiskond täis kasulikke ja õnnelikke inimesi. Firmad, mis sunnivad alluvaid töötama enne kella kümmet, panustavad tõsise emotsionaalse ja füüsilise stressi tekkimisse oma töötajate seas. Selline range ja ebatervislik töökorraldus soodustab pikaajaliste terviseriskide ilmnemist. See korraldus võib ka olla üks peamisi põhjusi, miks keskmine ameeriklane joob vähemalt kolm tassitäit kohvi päevas, et püüda võimalikult erksana püsida. Perspektiivis vaadelduna tähendab see, et ameeriklased kulutavad kohvile 40 miljardit dollarit aastas!
Allikas: Livetheorganicdream.com
Tõlkis: Joonas Orav
