ÜRO analüüsid ennustavad, et aastaks 2100 elab maailmas 15,8 miljardit inimest. Seda kõike nn tõusuprognoosi järgi, kui sündimus püsib kõrge. Langusmudel näeb aga selleks ajaks ette Maal üksnes 6,2 miljardit inimest. Seda juhul, kui sündivus langeb.
Hispaania teadlaste mudel kinnitab viimast prognoosi, ennustades selle sajandi keskpaigaks rahvastiku juurdekasvu pidurdumist või koguni kerget langust.
Teadlaste käsutuses olid ÜRO ennustused aastateks 1950 kuni 2100. Neid kasutati võrrandis, mida tavaliselt kasutatakse tihenenud aine füüsikas. Tegemist on mudeliga, mis kirjeldab arenguid kahetasandilises süsteemis, kus on tõenäosus liikuda ühelt tasandilt teisele.
Maad käsitleti suletud ja lõpliku süsteemina, kus inimeste liikumisel pole mingit mõju ning biomassi ja energia säilimise tingimused on täidetud. Sellistes tingimustes on muutujad, mis piiravad kahetasandilise süsteemi ülemist ja alumist tsooni, sündivuse ja suremuse määr.
Teadlased alustasid olukorrast, kus nii sündimus kui suremus olid kõrgel tasemel, kuid kerge tõus soosis siiski esimest. 20. sajandi keskel toimus aga tervishoiu arengute tulemusena suremuse järsk langus ning keskmine eluiga pikenes. Viimased kolm kümnendit on aga näidanud märkimisväärset langust üle maailma sündivate laste arvus. Mudelist ilmneb, et rahvastiku juurdekasv hakkab pidurduma 1980ndate keskel ning peatub 2050. aasta paiku. Seega ennustavad teadlased, et ÜRO langusprognoos peab suuresti paika.
1992. aastal ennustati, et aastaks 2010 elab Maal 7,17 miljardit inimest. Tegelikult oli see number aga 6,8 miljardit. Alates 1950ndatest aastatest on sündivus langenud veidi enam kui 40 protsenti.
Teadlased tõdevad, et kuigi nende mudel ei analüüsi majanduslikke, demograafilisi ja poliitilisi tagajärgi, mida maailma rahvastiku juurdekasvu stabiliseerumine ja inimkonna vananemine kaasa toob, tasuks seda prognoosi siiski tulevikuteemalistel debattidel arvesse võtta.
Vastav analüüs ilmus ajakirjas Simulation.
Toimetas Piret Ehrenpreis
Allikas: http://teadus.err.ee
