Vähkkasvajad on üle maailma järjest kasvav probleem, mis keskmise eluea tõusu tõttu üha rohkemaid inimesi kimbutab. Kuigi arenev meditsiin töötab pidevalt välja paremaid ravimeetodeid selle haigusega võitlemiseks, on suureks probleemiks endiselt vähi siirete ehk metastaaside levik primaarsest kasvajast kaugemale. Nüüd on aga teadlased heitnud valgust selle protsessi võimalikkust soodustavatele teguritele.
Vähk levib, kui kasvajarakud murravad kaugemale esmasest haiguskoldest ja rändavad vereringe või lümfiteede kaudu ringi, otsides uut kohta kasvamiseks. Teadlaseid köitis fakt, et kuigi paljud vähirakud liiguvad kehas ringi, moodustab väga väike osa neist tegelikult sekundaarse kasvaja.
Fenomeni mõistmiseks uurisid teadlased loommudelil rinnavähki, mis levib kopsudesse. Selgus, et hingamiselundkonnas moodustasid sekundaarse kasvaja ainult väike grupp vähi tüvirakke. Neid nn surematuid rakke arvatakse olevate paljude vähkkasvajate südamikus, kus nad moodustavad vähem kui 5% kasvaja rakkudest.
Kuid siiski, ka mitte kõik tüvirakud ei algata uue haiguskolde kasvamist. Sellepärast võtsid teadlased vaatluse valgu nimega periostiin, mida toodavad toetavad stroomarakud. Teadlased leidsid periostiini sekundaarse kasvajaga kopsudes, kuid mitte terves kopsukoes. Veel enam, valku ei esinenud ka nende hiirte stroomarakkudes, kelle rinnavähk polnud veel kopsu levinud.
Kui hiired muundati geneetiliselt selliseks, et periostiini nende kehas ei toodeta, vähenes teiseste kasvajate tekkimine massiliselt. Teadlased usuvad, et vähi tüvirakud väljastavad teatavat signaali, mis paneb stroomarakud periostiini tootma, mis omakorda muudab vähirakud kinnitumis- ja kasvuvõimeliseks. Mõned stroomarakud vastatavad signaalile, mõned mitte – sellest sõltub sekundaarse kasvaja asukoht.
Toimetas Kirsikka Kurg
Allikas http://teadus.err.ee
