Kasutades teoreetilisi mudeleid ennustamaks, mis juhtub industrialiseerunud maailmas järgmise sajandi jooksul, leidsid matemaatikud, et isegi kõige konservatiivsemate hinnangute põhjal hakkasid asjad minema väga kiiresti väga halvasti.
Viidates mõnele vägagi arenenud tsivilisatsiooni kokkukukkumisele minevikus (näiteks Rooma, Hani ja Gupta impeeriumid), märkis uuring, et ühiskonna eliit on tihtipeale eiranud katastroofihoiatusi kuni on juba liiga hilja, pidades ohumärke normaalseks osaks inimtegevusest.
Kuna taolised katastroofihoiatused teadlaste poolt on tekitanud vastuolu, toovad antud teadustöö autorid sisse ajalooliseid paralleele, et oma argumendile rohkem kaalu anda.
Matemaatik Safa Motesharri, kes kasutas “Human And Nature Dynamical” (Handy) mudelit kirjutas: “tõusu ja kokkukukkumise protsessi võib ajaloo jooksul korduvalt leida”.
Matesharri uuris koos sotsiaal- ja loodusteadlaste abiga faktoreid, mis võivad viia tsivilisatsiooni kollapsini – kliimamuutusest rahvaarvu kasvuni. Motesharri leidis, et kui need olud omavahel ristuvad, võib see põhjustada ühiskonna murenemist, sest maavarasid on pikalt ekspluateeritud ja majanduslikult on ühiskond jaotunud “eliidiks” ja “massideks”.
Kuid teadlaste sõnul on tsivilisatsiooni huku vältimine ja rahvastiku tasakaalu leidmine siiski võimalik, kui maavarade kasutamine inimese kohta on vähendatud jätkusuutlikule tasemele ja kui erinevaid maasaadusi jaotatakse mõistlikul ja võrdsel viisil.
See ei ole esimene kord kui teadlased üritavad hoiatada potentsiaalse ülemaailmse katastroofi eest. Eelmisel aastal tuli välja, et Stephen Hawking koos meeskonnaga, mis koosneb briti tipp-intellektuaalidest, panid kokku “viimsepäeva nimekirja” katastrofaalsetest väikese riski (kuid suure mõjuga) sündmustest, mis võiksid maailmale hävitavalt mõjuda.
Allikad: www.epl.delfi.ee, www.rawstory.com
