Tundub, et tänapäeval näeb enamiku inimeste jaoks õnnelik perekond välja enam-vähem nii: läikivpuhas kodu, päike paistab, pannkoogid auravad laual, kaminas praksub tuli, naeratavate nägudega ilusad ja tervisest pakatavad pereliikmed ümber laua jne. Kui ilmub mõni vari päikese ette, tolmukübe langeb lauale, kamin viskab pahmaka suitsu sisse, kellelgi läheb nägu mossi... süsteem teeb kohe kõik selleks, et idülli taastada. Idüll on normaalsus, kõik muu kõrvalekalle. Samas on ju nii, et pilvede ilmumist päikese ette me kontrollida ei saa - see tuleb ja läheb täpselt nii, nagu loodusseadused ette näevad. Ilmselt pole muidugi enam kaugel aeg, kus pilvede laialiajamine ja pidev päikesepaiste pole inimeste jaoks enam mingi probleem. Kui aga vaadata suuremat pilti, siis tõenäoliselt lõpeb selline loodusseadustesse sekkumine õige pea globaalse katastroofiga, kirjutab holistiline terapeut Rita Eevardi.
Tulles tagasi perekonna juurde, siis sama lugu on inimeste ja nende emotsioonidega. Kui me loome endale normaalsuseks selle, et kõigil on kogu aeg nägu naerul, siis sekkume loodusseadustesse. Inimesele on vajalikud kõik emotsioonid – viha, kurbus, hirm, rõõm…
