Meie elu on seotud lugematute sidemetega. Näiliselt oleme vabad - teeme ise oma otsused ja valime rajad, aga sügaval sisemuses oleme mässitud harjumustesse ja põhimõtetesse. Meil on hirm lasta lahti olnust-olulisest ja nii tassimegi kogu seda koormat endaga kaasas ise samas imestades, miks puudub elust kergus ja rõõm. Lugesin ühest taoismi raamatust, et elu on tants usalduse ja hirmu vahel. Me kas usaldame, lastes lahti vanast ja uskudes tulevikult parimat, või takerdume hirmu kammitsaisse.
Käisin hiljuti refleksoloogi vastuvõtul. Kui ta jõudis mingi punktini mu kanna juures, karjatasin sõna otseses mõttes. Küll see oli valus!