Pühakuks kuulutatud Norra kuninga Olafi surmapäev 29. VII 1030. a. on eriti Norras, aga ka Rootsis ja Soomes kujunenud alates keskajast tähtsaks rahvakalendri tähtpäevaks. Eestis on see tuntud (erinevused nimekujus: ooljapäev, oolipäev, oleksipäev jt.) läänesaartel ja mõnevõrra Lääne-Eesti mandrikihelkondades.
Nagu teistelgi rahvastel, on olevipäev üks suve lõpu ja sügise alguse märkijaid ning kannab endas jooni igivanadest suvistest lõikus- ja külvipühadest. Siitpeale on arvestatud uudsesaagi kasutuselevõttu alates tähtsast põhitoidusest (leivavili, kartul) kuni vähemtähtsa toidulisani (õunad, pähklid). Samuti on värske liha laualejõudmine olnud ühtlasi sümboolne kehvemalt toidult uudsesaagile ülemineku märk.
Olevipäeva keskseks ettevõtmiseks on nii meil kui mujal olnud lambatapp, mis kannab ilmset ohvritoimingu iseloomu.
Selle päevaga seostusid ka maagilised tavad – lõigati viljavihk, mida hoiti jõuluks.
Arvati, et olevipäevast tulevad tähed taeva.
Tänapäeval tähistatakse olevipäeva suurejooneliselt Vormisi saarel, kus asub Pühale Olevile pühitsetud kirik.
Rituaalsetest toitudest oli tuntud lambaliha ja klimbisupp. Samuti tehti õunasuppi.
Allikas: Šamaan Anu Pahka neli nõianippi lõõgastumiseks ja energia taastamiseks
Unenägudesse ilmuvatest lahkunud lähedastest võivad saada sinu teejuhid
5 märki, mis näitavad, et sul võib olla vaimne võime, millest sa ise teadlik ei ole
Kuidas soovida nii, et soovid täituksid?
