Tartu observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik ütleb, et perseiidide sadu tipneb igal aastal 12. augustil, kuid jälgitav on see ka mõned päevad enne ja pärast seda.
“Alates laupäeva õhtust on perseiidid taevas juba jälgitavad, kuid tasub arvestada sellega, et vaatlemiseks tuleb valida pime koht, soovitatavalt maakohas. Tänavavalgustus tapab tähed ära. Sel aastal võib perseiidide vaatlemist segada täiskuu, mille heledus muudab meteoorivoolu jälgimise raskemaks,” rääkis Viik.
Perseiidid on nähtavad põhja- ja idakaare vahel. “Tuleb vaadata põhjast umbes 35 kraadi ida poole horisondist 30-40 kraadi kõrgusele. Aga see õpetus ei olegi tegelikult vajalik, kuna korralike vaatlustingimuste korral märkab huviline perseiide kindlasti,” lausus Viik.
Vanemteaduri sõnul ei ole mõtet hakata ennustama, kui tihedalt perseiide taevas näha võib, kuna ennustamine on tänamatu tegevus. “On küll prognoositud, et tänavu võib näha 60-100 perseiidi tunnis, kuid minu arvates on see tugevalt üle pakutud. Hea, kui midagigi näeb,” märkis Viik.
Perseiidide meteoorivool on saanud oma nime Perseuse tähtkujult, kus asub meteoorivoolu radiant ehk koht taevasfääril, kust meteoorid näivad tulevat. Perseiidide meteoorivoolu tekitaja on Swifti-Tuttle’i komeet, mille tiirlemisperiood on 130 aastat ja mis viimati läbis Päikese-lähedast ruumi 22 aastat tagasi. Komeet on enda taha jätnud pika kosmiliste osakeste pilve, mille osakesed maa atmosfääri sattudes süttivad.
Allikas: www.postimees.ee
