Õiglase kaubanduse (Fairtrade) sertifiteerimissüsteem on 20 aastat vana. Alates 1997. aastast on õiglase kaubanduse kriteeriumid tootmisele ja kauplemisele üleilmselt ühtlustatud. Ühtne kaubamärk lehvitava inimese kujuga on kasutusel kõikides Euroopa riikides alates 2004. aastast, Eestis alates 2007. aastast (www.fairtrade.ee). Täna, 11. mail tähistataksegi rahvusvahelist õiglase kaubanduse päeva.
Fairtrade märk tootel tagab, et kauba tootja saab oma töö eest hinna, mis katab tootmiskulud ja võimaldab tootmist pikaajaliselt arendada. Lisaks makstakse õiglase kaubanduse süsteemis osalevatele ühistutele lisatasu, mis investeeritakse ühiselt kogukonna sotsiaalprojektidesse.
Õiglase kaubanduse süsteem keelab lapstööjõu kasutamise ning sätestab nõuded istanduste töötingimustele ja -ohutusele. Kuigi Fairtrade ei ole mahemärgis, nõuab süsteem keskkonnasäästlikku tootmist.
Kõige rohkem õiglase kaubanduse tootjaid on pärit Aafrikast, aga lisaks ka Lõuna- ja Ladina-Ameerikast, Aasiast ja Okeaaniast.
Kõige enam tuntud on kindlasti õiglase kaubanduse toiduained, näiteks kohv, kakao, puuviljad, suhkur ning suurt osa neist on võimalik leida ka Eesti toidupoodidest. Sageli pakutakse neid koos ökotoitudega. Peale toidu toodetakse veel riideid, spordivahendeid, kosmeetikat, lõikelilli, puitu ning ka kulda.
Mida garanteerib Fairtrade märk tootel?
- Arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest väärilist tasu, mis katab kulud ja võimaldab kestvat arengut.
- Istanduste ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka ja töötavad inimlikes tingimustes.
- Tootmisprotsessis ei kasutata orja- ega lapstööjõudu.
- Õiglase kaubanduse lisatulu kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks.
- Tootmisel lähtutakse keskkonnasäästlikest põhimõtetest.
Allikad: Bioneer.ee, Fairtrade.ee
