Sel päeval tulevat ussil hing sisse ja ta pööravat kylge. Kui matsapäeval paistab niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hypata ehk uss yle tee roomata, tuleb päikseline ja kuldne suvi. Viljasaagile ei mõjuvat see aga hästi.
Matsapäeva ilmal ja samuti selle päeva inimeste tegemistel on väga suur mõju eeloleva aasta ussi- ja putukarohkusele. Seetõttu on siis kasulik hoolega tube ja lautasid pyhkida, pesu pesta ja õue piirata. Hoidutakse aga puude ja okste kojutoomisest, kudumisest ja nõelumisest.
Päeva pidusöögid on eri paigus isesugused. Ansekylas odrajahust, lihast või verest käkid ehk paldid, Jämajas ja Haljalas jahukört ehk -supp. Ansekylas alustatakse varakult – enne päevatõusu syyakse sealiha ja juuakse viina. Ka Mustjalas keedetakse varavalges sealiha ja sinna kõrvale paksu sousti ehk notti. Kihnus keedetakse pool seapead ja Kullamaal sea kyljeliha. Põlvas saab vatska ehk õhukest saia ning Jõelähtmes kypsetatakse suurema kalasagi nimel kooki.
Katoliku kalendris on 24.02 pyhendatud apostel Mattiasele. Peale kuupäeva ning nime näiva sarnasuse ei ole maarahva tähtpäeval Mattiasega midagi pistmist. Pyha Mattias on katoliiklastest joodikute, puuseppade ja rätsepate kaitsepyhak ning ta tunnusmärk on kirves.
Madudel on rahvakultuuris eriline koht
Eesti pärimus on madude suhtes kahetine. Yhelt poolt on madusid austatud ja hoitud. Põlisrahvana oleme ussikuninga rahvas. Teisalt on siia levinud võõras kristlik kujutelm, mille kohaselt on madu saatanast ja tuleb kindlasti ära tappa. Rahvapärimus kõneleb, et kristlane saab mao tapmise eest oma jumalalt seitse pattu andeks, kui ta jätab aga mao tapmata, siis ei vaata jumal seitse päeva tema poole. See kahetine suhtumine tuleb hästi esile ka alljärgnevast loost.
Kui ma veel veike poisikese-jõns olin ja isa juures karjas käisin, oli meil üks Tuhalaane tüdruk Els, vanapoole inimene, karjaseks. Karjamaa sees oli soobik, kus suured sookaela- ja joobikupõesad kasvasivad. Ühel päeval leidsime sealt suure sarapuukarva kirju ussi. Kisa peale tuli Els juure, vaigistas meid, silitas ussi palja käega, võttis teda kinni ja pistis ihupõue, ilma et uss temale midagi paha oleks teinud. Pärast pannud teda jälle maha, lasknud teda ära minna. Nii jutustas ja tõendas praegune Pöögle Kaubi talu omanik Henn Järv. H III 22, 515/20 < Kroonlinna < Karksi khk., Pöögle, Kaubi – Ernst Kitzberg < Henn Järv (1895).
Muidugi on meie madude pärimus märksa mitmekesisem. Talletatud on sadu ussisõnu – loitse, mis hoiavad maod inimese teelt eemal ja ravivad maohammustust. On olnud rohkesti tarku, kes mõistnud maohammustust ravida. On lood ussikuningast, madude juures talvitumisest, madudelt raviloitsude saamisest jpm. Leidub ka rohkesti pärimusi madude toitmisest. Lyganuse kihelkonnas viinud Ansurahva Mihkel kõigist värskest toidust esimese osakese talu pyhapaika:
Kõigist osadest vei sinna. Siis käis söömas kaks nagu vaalikaika jämedust ussi. Need arvati vaimud olema, põlluvaimud. ERA II 28, 284/5 (39) < Lüganuse khk, Püssi v, 1930
Varasemalt peeti talude väeoloomana kodumadusid. Neid toideti ja hoiti hoolega, et õnn oleks perega. Kodumaod elasid toas, mõnikord aga ka laudas, aidas, või maja lähedal kivihunnikus. Sellekohaseid teateid on talletatud läbi sajandite tänapäevani välja.
1428. aastal heidavad kirikuvõimud Liivimaa põliselanikele ette, et need usuvad looduse jõusse, ohtlikesse olenditesse, äikesesse, keda peavad enda jumalaks, austavad madusid, usse ja puid. Kõikidele vaimulikele tehti ülesandeks “välja kiskuda ja hävitada taoline ebainimlik ja ebausklik kultus, mida ei saavat kunagi karistamata jätta.” (Nele Rand, 2008. 1428. ja 1436. aasta Riia provintsiaalsinodite otsused keskaegsete oikumeeniliste kirikukogude valguses ja Liivimaa talurahva ajaloo allikana. Magistritöö, lk 56/7)
Möödus pea kaks sajandit. Viljandi kirikumees Dionysius Fabricius kirjutas 1610. aastal, et põliselanikud austasid ja austavad ikka veel madusid: “Samuti peeti pühaks maduusse, keda nad pidasid oma kodudes ja kes olid niivõrd taltsad ja kodustatud, et ei teinud viga inimestele ega loomadele, nii et isegi lapsed nendega mängisid: seda kommet peetakse tänini paljude juures, kus magatakse ussidega ühes ja samas voodis või asemel.” (Dionysus Fabricius, 2010. Liivimaa ajaloo lühiülevaade. 1610. Lk 57)
1695. aastal ilmunud Liivimaa ajaloos kirjutab Christian Kelch: “Nii leidus veel väheste aastate eest üsna palju neid, kes salaja pidasid ja toitsid oma kodudes madusid ja ei lubanud, et keegi noile viga teeks, olles kindlalt veendunud, et sinatsed toovad nende majja erilist õnne ja edenemist.” (Christian Kelch, 2004. Liivimaa ajalugu, lk 30)
Kuid madusid austati hiljemgi. Johann Mathias Eisen kirjutab kodumadudest 1926. a ilmunud raamatus Eesti vana usk. Mõned nopped sealt:
“Võnnus viidud risti-neljapäeval kodumadude jaoks ohvrikivile ohvreid, kas esimest võid, või villaseid sukki, või kindaid. Aastat risti-neljapäevast teise aasta sama päevani kutsutud „kodumaokeste” aastaks. Võõraski ei tohtinud kodumadusid tappa, sest siis oleksid kariloomad kärvanud. Endised kodu-ussid erinenud praegustest madudest; endised olnud kas valged või vahakarva. [—]
Sellevastu tunneb O. W. Masing eestlaste seas veel hästi kodu-usside pidamist. Ta kirjutab selle kohta: Mitmes maakonnas meie maal on mõnes talus juba vanast ajast viisiks võetud, et kodu- ehk majausse peetakse ja söödetakse ning oleme seda oma lapsepõlves oma silmaga oma sündimispaigas näinud. Oli Lohusoo kihelkonnas Avinurme vallas üks väga nõukas talupoeg, nimelt Anniksaare Jaan, kel seesugused kodu-ussid või maod olid, keda söötis ja ebausu pärast otse pühaks pidas, sest ta ütles: kellele Jumal neid toidetavaks saadab, sellele jagab tema head. Pani siis peremees või perenaine igal hommikul piimakausikese kambri põranda peale ja vilistas korda 2 või 3, ehk kutsus perenaine neid nõnda, kuidas pardipoegi kutsutakse, et neid piilutakse, ning tuli siis peagi 2, 3, mõnikord 4 ja viiski madu kambriseina alt välja piima sööma. Ütles seesama mees neile ka värsket liha söötvat, mis veel soolamata on, kui seda majas juhtub olema. – Edasi kõneleb Masing, kuidas ta teine kord Anniksaarel käinud ja neid seal näinud: tuli siis 2 ussi korraga välja ja ronisid selle kausikese juurde, mis seal oli. Ei kuigi kaua pärast seda tuli veel 3 tükki seina alt välja. Hakkas siis inimene suuga matsutama ja hakkasid siis 4 tükki teda mööda üles ronima. Oli mehel haakidega kuub seljas. Tegi haagid ja põue eest lahti: 2 tükki puges põue, kolmas ajas ennast tema käise sisse ja veel üks ronis üles tema kaela. – Edasi jutustab O. W. Masing, kuidas madudele piima antud ja maod peale söömist seina alla pugenud (O. W. Masingi kirjad IV, lk. 69).
Luce kõneleb niisama oma nägemise järele madude austamisest. 1826 olnud ühel Saare meremehel laevas kastike kaasas, madu sees. Meremees kinnitas, et niikaua kui madu laevas, mehe käsi hästi käib. Madu hankida talle ikka parajat tuult ja varjata õnnetuse eest (Wahrheit und Muthmassung, lk. 63).
Mõnes kohas peetud kodumadusid koguni Tõnni vakkades, kus neile piimaohvri kõrval muidki ohvreid ohverdatud. Isegi kirstudes peetud siin-seal kodumadusid põlvest põlve ja antud neile suurt au (Eesti Kirjandus 1910, nr. 4).
Eestis tunti veel mineva aastasaja viimsel veerandil kodu-usside pidamist.
Kirjanik J. Mändmets räägib, oma lapsepõlves käinud ta Kärla Lihu veskil kellegi vanamehe juures, kes kodu-usse pidanud. Vanamees viinud poisikese tagakambrisse, kutsunud ussid nurgast august välja ja annud neile rõõska piima lakkuda. Ussid käinud mõnikord vanamehe juures koguni voodis.
Meie päevil kuuldakse veel väidet, et igas talus usse peab olema, sest muidu on tulekahju ja muud õnnetust karta. Usside austamist ega söötmist ei ole enam kuulda.” (M.J.Eisen, 1926. Eesti vana usk, lk 237/41)
Siiski on ka 20. sajandil taludes madusid toidetud. Mall Hiiemäe talletas 2014. a järgmise mälestuse:
Teda ei öeldud majauss, vaid öeldi: kodu-uss.
See oli kas 1934. või järgmisel aastal, ma olin siis veel pisike. Vanaisa tegi talle lepaklopist küna, uuristas seest seda ja mina küsisin, et mis asja sa teed nüüd. Siis tema ütles, et ussu tuleb ja saab sealt piima lakkuda. Meil öeldi teda ussu, ikka ussu. Siis kas ema või lellenaine, kumb see oli, valas talle sooja piima, sellele ussule.
Mind ei lastud sinna aida juurde, kus kivi peal see kodu-uss oli, et sa hirmutad ussu ära, kes siis hiiri püüab. Vist vanaema rääkis, et kuskil talus olid old laudas ussid, need olid käinud piima lakkumas. Eks nad old vist nastikud.
Sellel muud tunnust ei olnud. Punakaskollakas oli ja lakkus küll piima. Vanaisa kutsus: “Ussu, ussu, ussu”, pani selle küna maha ja ussu tuli kohe, pea püsti, piima lakkuma. Minule öeldi, et ära sinna kivi juurde mine, kus peal ta magab. Ma ükskord käisin teda vaatamas küll salaja. Ta oli seal kivi peal keerus. Neid kirjusid oli seal maja ümber ka küll, aga see oli ühte värvi, soke beežikas. (EFA I 171, 64 (9) < Iisaku khk, Illika v, Imatu k – M. Hiiemäe < Enno Kingumets, snd 1931 (2014))
Ussikuningas Eesti vapile
Põlise rahvana on meil juuri ja sygavust rohkem kui mahub pidukõnedesse ja kooliõpikutesse. Võibolla pole juhus, et Eesti Vabariik on välja kuulutatud just ussi äratamise päeval. Ehk pole ussikuningas yksnes meie põliskodude ja perede hoidja, vaid ka meie riigi hea haldjas?
Madudel on meie rahva- ja kodukultuuris silmatorkav koht kiviajast tänapäevani välja. Narva jõe äärest Tõrvalast on leitud põdrasarvest voolitud kiviaegne rästikukuju. Rästiku kolmnurkne kiri ehib meie muinasaegseid ehteid ning uuemaid kudumeid, pruudikirste ja muid esemeid. 1915. aastal valmis Oskar Kallise kavandi järgi seinavaip Ussikuningas, mis kaunistas hiljem kuni 1940. aastani Kadriorus presidendi lossi. Eesti pärimuslugude ainetel loodud taiesest on saanud yks rahvakultuuri tunnusmärke. Ussikuningast õhkub väärikust, esivanemate tarkust ja salaväge. Nii pakkus Mark Soosaar välja, et Ussikuningas võiks saada Eesti riigivapiks:
“Ma ei usu, et lõvid (või leopardid?) suudaksid hästi Eestit kaitsta. Lumes ega jääs ei saa nad vist üldse hakkama! Küll on meie mütoloogias tähtis koht ussikuningal.
Lääne-Eesti pulmavaipadest leiame sageli tugeva kaitsemaagilise mao-ornamendi, siksakiline ussikiri kaunistab alati kihnu pruudi uigu, mille all noorik peigmehe majja tuuakse. See kaitseb naist eluteel. Miks ei võiks ussikuningas valvata kogu Eesti rahvast?” (Pärnu Postimees 21.01.2002).
Oskar Kallise kõrval on Ussikuningat jäädvustanud teisedki kunstnikud nagu Aleksander Promet, Heino Mugasto, Ott Kangilaski, Silvia Väljal, Piret Räni jt.
Ussi äratamise päeva pärimused
Millised on ussi äratamise päeva uskumused, tavad, toidud, ended ja taiad, saab lugeda allpool olevast pärimusevalikust. Allikaks on Eesti Rahvaluule Arhiivi kogud ning Selma Lätti koostatud raamat Eesti rahvakalender I, 1970.
Nimed, nädalapäevad
Missugusel päeval madisepäev on, sel päeval ei tehta esimest korda kylvi. Kihnu
Kui kevadel sellel nädalapäeval herned maha tehakse, mis päeval madisepäev oli, siis ussitada nad kangeste ära. Tori
Mis nädalapäe madisepäe on, selle päeva ka põle ää kaapsi istutada, lähevad matiki täis. Häädemeeste
Kui selle nimelisel nädalapäeval, millal selle aastal madisepäev on, kartulid maha tehakse, ei kasvada nad hästi ja olla palju ussitanud ja mädanenud. Saarde
Kylalised, kylaskäigud
Kus peresse madisepääval yks emane tuleb, seäl peres on paljo kärbseid. Kaarma
Naised äi tohi matsabä kylas käiä. Eese laiade kuueändadega nad viivad kärmpsid. Kui naine matsabä kylase läheb, siis ta kuueänd tuleb lõhki lyya.
Yhekorra vana Liiva Andrus löönd Mere Mariu kuueänna lõhki. Sasind ännad pyuse ning kervega raiepaku pääl ark ända. Pyha
Kui keegi madisepääval teise peresse tuleb, siis toob ta enesega senna peresse suviks palju kärbseid, aga kui selle inimesele pyksid pähe aetakse, siis ei tulla kärbseid. Kaarma
Põllundus
Madisepääval viidakse yks hangutäis sõnnikut põllule, et seega põld hästi kasvab. Kärla
Kui matsapäeval visata kolm hangutäit sõnnikut laudast välja, siis suvel pole lautas kärbseid ega muid putukaid. Hanila
Kui madisepäe sõnnikut välla viiakse, siis ussid ei tule maja ligi. Rapla
Madisepäeval visatud loomalautadest välja sõnnikut, siis äi oln tuhlid sui mitte ussised. Karja
Matsepää omikul kylvati tuhka põllu pääle – putukaid ei lähe kallale. Ansekyla
Madisepääval riputatakse tuhka lakka, siis ei riku ussid, putukad jne põllul vilja. Simuna
Matsapäeval viidi tuhka peenraile ja palimaadele, et kevadel mullas ussid taimede juuri ära ei saaks närida. Kihelkonna
Madisepäeval võetakase koldest tuhka ja hoitakse seda kuni kapsta istutamiseni, kus seda siis enne istutamist maa peale kylvatakse, et ussid kapstaid suvel ära ei sööks. Tõstamaa
Matsebä viiakse aiaäärtesse angede peale tuhka, aganaid ja muud prahti, siis anged sulavad ära – ei maga vilja ära. Kirbla
Madisepäeval tuleb vana luuaga puud yle pyhkida, siis ei ole järgmisel aastal puul putukad kallal. Tyri
Karjandus, koduloomad
Et kari suvel kokku hoiaks, lyyakse iga looma sama vitsaga ja pannakse see vits lauta lae alla. Rapla
Madisepääval lõika iga looma sabast pisut karbu, pigita neid ja vii igayhe ukse alla, kust loomad käivad. Looma enesele tõmma pigi ehk tõrvaga rist sabajuurika peale, siis ei eksida loomad karjamaal yksteisest. Vändra
Madisepääval pyhiti veise karvad kontsaluuaga yksipidi siledaks, obusid ahjuluuaga. Vändra
Minul niidetakse iga aasta madisepäeva ööse lamba pead laudas ära ja seda tehakse mitmes kohas, kus lambalaut majast eemal on ja koera ei ole. Seda lolli tegu tehje vanad kalapyydjad, kes kalapyysid madisepäeva öösel varastud lambapea karvadega suitsetade. Pöide
Madsebe visati kukk yle katseharja, et oitku ennast ise, et sis ei ole kanu enam vaja toita, otsivad õuest ise. Muhu
Madisepäeval lastud kanad esimest korda välja ja pandud punane pussakas ymber kanade ja erned sisse, siis munenud kanad kokku. Tori
Siis antakse kukele võti kätte, ta võib kanadega talvekorterist välja minna. Rapla
Matseba keidi pyiseid soskimas võrguuiga, siis pyiavad sui easti. Pyhalepa
Toidud
Sel päeval kypsetati kas odrajahust, lihast või verest käkid, mida kutsuti „paldid”, neid söödi. Ansekyla
Söök on sellel päeval jahusupp. Jämaja
Madiksepäeval keedetakse jahukõrti, siis ei sigi ussid kapsa. Haljala
Madisepäival kydstas vatsku. Tähendap, sis ei saa ialgi vadsajahu ära lõpma. Põlva
Madiksepäeval tehakse kooki. Kes siis koige suurema koogi teeb, sel on koige rohkem kamelit. Kes aga sel päeval putru keedab, see saab aga mererohtu ja sonniku. Jõelähtme
Tõnisepäeval keedetakse pool seapead, madisepäeval teine pool. Kihnu
Matsapäeval enne päeva syyakse sealiha ja juuakse viina. Ansekyla
Madisepäeval on ka vanarahval yks kuntsipäev. Niisuke tähtis pää, et kui omal sealiha ei olnd, siis toodi teise käest, söödi siaseljaliha, siis ei pidand suvel ussi nägema. Ei pidand seda tigedat elajat silma ette tulema ega pidand hammustama. Kullamaa
Matsepää omiku vara enne päikest pidi syydud saama, siis kiideti notti ja seaseljaliha, pekki. Kui pole matsepää liha söönd mette, siis uss pidi metsas ammustama. Mustjala
Madisepäeval ei tohi liha syya, siis näed suvel ussi. Torma
Madisepääval ei tehta ka leiba, sest selle leva kui ka kõige suvise levakoorukese alla peavad väikesed matikad tekkima. Häädemeeste
Matsepää ei tohi piima syia, siis sui tulevad kärmsed kallale. Jämaja
Matsapäeval ei sööda erneid, et need ei ussitaks. Ansekyla
Kui madisepäeval kapsaid syyakse, söövad suvel ussid kaapsad ära. Kärla
Käsitöö
Madisepäeval ei tohi kedrata, siis tuleb suve palju kärpseid. Martna
Matsepää oli villakedramine keelatud, si tähendas koide pääle, koid ajavad muidu riided ää. Mustjala
Villu es tehta ega lõnga es kedratud, muidu ussid nõelavad. Jämaja
Matsepäeval ei tohtinud kedrata, siis näeb suvel palju usse. Seda kunsti peetakse praegugi mõnel pool. Nõeluda ka ei tohtind, siis ussid nõelavad suvel. Karja
Madisepäeval ei tohi kedrata, muidu näed hunti. Jõelähtme
Madisepäev maetakse kõik vokid riiete alla, et suvel hunt lambaid ei võiks murda. Rakvere
Madisepäeval pidivad vokk, nõel ja sõel ära peidetud saama. Kui sel päeval vokki nähti, siis pidi karu nähtama. Kui sukanõela nähti, siis nägi see inimene järgmisel suvel palju madusid. Vaivara
Madisipäeval ei kedrata, lambad hakkavad ymber käuma – nierud muas”. Kihnu
Kui madisepäeval pyyselõnga kedratakse, siis peab torm pyysed ruttu ära lõhkuma, ja kui riidelõnga kedratakse, siis peab see inimene, kes selle riidega merele läheb, ära uppuma. Pärnu
Kui naised lõnga kerisid, pidid ussid põõsa alla kerima. Ansekyla
Kui matjuksepäiväl kerilauad väljäs on, siis nägeb suvel ussi. Kuusalu
Matsebe ei tohi vardaid kududa, siis näeb suvel usse. Kaarma
Madiksepäeval ei tohi sukka teha, siis hakkavad lambad luukama. Haljala
Kui sa madisepääval kangast koud, näed sa suvel palju ussa. Kärla
Madissepäeval ei tohi kangast kududa ega kangaspuid paugutada, siis on suvel palju myristamist. Viru-Nigula
Mehed kudusid kalavõrkusid, uued võrgud pidid teravad olema kalu pyydma. Ansekyla
Matsabä kojuti võrku, siis kalad soskivad ka võrku. Kihelkonna
Matsapäeval ja tõnisepäeval ei kujuta ega parandata võrke, sest need ei pyya. Hanila
Madise- ja tõnisepäeval ei saa võrku koetud, vaid mõnes kohas maetavad pyised koguniste pimedas kohta riiete alla, sest selle päeva valmistatud pyise sisse ei pea midagi hakkama, kuid peab veel meres koguni ära keerutama. Häädemeeste
Kui madisepäeval õmbled ehk nõelud, siis näed suvel ussi. Jyri
Madisepääval ei tohi sukka nõeluda, siis sel suvel hammustab uss jalga. Simuna
Madisõpäe ei õmmõlda, ei nõeluta ega pistetä, siis sui jälle kärpsed syeväd. Kihnu
Madiksepäeval ei tohita mitte õmmelda, nõeluda ega sukka teha, ylepea mingit torkimise tööd, siis minna sead pahuraks. Vigala
Ka ei tohi sel päeval midagi sõeluda, siis on suvel väga kärbseid. Laiuse
Madiksepääv ei tohi sõela liigutada, siis on palju sääski. Rakvere
Madisepäev. Kui madisepäeval kummuli sõelaga sõeluda õhus ja teine kysib: „Mis teed?” Ja sõeluja vastab, et: „Kärbseid ja sääski sõelun välja.” siis pole neid suvel. Pyhalepa
Matsapäeval ei tohi sõela ega kedravarsa majas olla, et ussid suvel mitte maja ligidale kippuda ei katsuks. Pöide.
Sõela ei tohtinud madiksepääval nähe ega jahu sõeluda, siis kardeti silmad tuhmiks jääma. See maeti õlekuhja sisse. Ambla
Kodused tööd
Matsa- ehk silikapööramise päeval pyhitse tuba ja viiakse pyhked elumaja juurest kaugele allatuule. Ka loomalaudast viiakse peoga põhku välja, siis kaovad kärbsed jm putukad elamust ja ka loomalaudast. Hanila
Kui madiksepääval toapyhkmed jää peale viida, siis ei ole suvel kärpseid. Kuusalu
Kui talve-madissepäeval lauda lage pyhitakse, siis ei ole sui kärpsid ega parmusid laudast nii kui ka lehmade juurest leida. Paistu
Matiksepääval pyhkis ema kõik kohad, tuad ja kambrid ja laudad hästi puhtaks, ise ikka ytles: „Tutikad tuast välla ja matikad majast välla!” Siis ei pidand söödikuid siginema. Häädemeeste
Matseba pääva pyhiti tuba ja pyhked viidi kaugele, et ussid ei tule sui õue. Pyhalepa
Kui kolmest kohast korjati purusid ja need viia kuhugille aiaristide alla, siis siginesid sinna saabuval suvel lugematumad parved igasugu usse. Seda võidi ka kurjasti tarvitada ja vihamehe õueaia risti alla ussipurusid matsapäeval viia. Kihelkonna
Matsapäeva pyhked viiakse põllule ja põletatakse ära, tuhk kylvatakse laiali, et põld ei karetaks. Ansekyla
Aga pesu pesta võib madisepäeval, siis pesed õhu putukatest puhtaks, et neid ei ole sui kuigi pallu näha. Rapla
Piad ei või sel pääval koa mitte sugeda, siis hakkab pia kõõmama. Kose
Matsepää ei võind pead sugeda, siis ussid pistavad sui. Lapsed läksid kooli sugemata peadega.
Matsepää ei tohtind juukseid leigata, siis on ussid ka teravad ja nõeluvad kui matsepää terava asjaga käid ringi. Ansekyla
Matsabe ja vaslabe lõigatakse juuseid, siis kasvavad juused hästi. Hanila
Kui matsapäeval tuld tehtud ehk ka tikuga tuld võetund, toond vana naine kotiga tööd, töökotid seisn siis ikka uluall. Karja
Madisepäeva laupäeva õhtul. Sel päeval oli pruugiks õhtul tuleta magama minna, mis kärblaste sigidust pidi takistama. Mihkli
Kui matsapäeva õhtul tuli yles võetakse, siis juhtub tulekahju. Ansekyla
Kes madisepääval omas majas tule ylesse võtab, selle lapsed ja pere jäävad kidevaks. Kaarma
Kui matseba pääva midagi õue tood, kas puid või einu, siis tulevad sui ussid õue. Pyhalepa
Kui madisepäe midagi metsast kodu toodaks, siis sigivad sui ussid õue. Madisepäe veetud puudega tulevad ussimunad õue. Häädemeeste
Matsapäeval ei tohtind puid tuppa tuua, ussid tulevad sisse. Prahiga seltsis viidi teise perese vihmausse, sukapael seltsis, see pidi kõige vanem uss olema. Karja
Loond
Madissepäev peetakse ussi äratamise päevaks. Risti
Ja ussid siis akkavad mätastes ka jo inge tõusma. Tyri
Madisepäeval peavad ussid teise kylje pöörama. Ridala
Siis võetakse katlapuu ja kook, pannakse risti ja siis nööri otsas taga vedades kord vastupäeva yks ring elumajade ymber käidama, siis ei tule ussid yle selle viira suvel õue mitte (nendel olla siis, kui nad tulla tahaksid, siis on nendel tuli ees.) Jämaja
Matsapäeval vedavad vanad mehed raudkangisi järele ja viskavad pulki õuest välja, et sui õues ussisi ei oleks. Ansekyla
Matsepää omiku, kes kõige enne maast yles tõusis pidi minema õue. Õuest pidi võtma yha tongi, viskama yle aja ja ytlema: „Madu õuest välja!” Mustjala
Matsapäeva ommiku vara minnakse õue ja vissatakse pulki yle aja, ise öötakse: „Siskad metsa ja sead metsa!” Siis ei tule ussid maja juurde ja sead seisavad väljas. Jämaja
Madisep lõigatakse lõukese keel lahti, et see pea laulma hakkaks. Pyhalepa
Matsebest leogesesitt hanges. Käina
Madisepäeva ajal viib vares oma pesa jauks esimese rao. Teisendi järele muneb vares sel päeval esimese muna. Kadrina
Madisepäeval tõusta kõik kärpsed ja parmud hinge. Väike-Maarja
Madisepaaval akkama kõik mutukad elama, kes viljaseemne ää söövad. Põltsamaa
Madissapäeval pidada puuputukatele ja maamarglastele elu sisse loodama, ja madissapäeval lumet sadab, et pidada suvel palju parmusi olema. Tarvastu
Rahvas ytleb: „Kõik matakad pöörvad madisepäeval teise kylje peale ennast.” Hanila
Matsabe viidi kärpseid teise perese. Seoti yhte rosinase lõnga kylge pulkest tehtud „kärpsed” ja viidi teise perese ja seoti ukselingi ehk käekatse kylge, siis es pea enam sui kärpseid olema mette. Muhu
Madisepäval peab kolm korda ymber maja jooksma, teine kysib sehest: „Mis koldritsikad tegevad?” Väljas olija peab vastama: „Söövad yksteist.” Jämaja
Madisepäeval. Õhtul tikub perenaine ahjuluua selga ja sõidab nii rabase ehk soosse, kuna ta ise laulab: Urrahtsah, urratsah!”, sest et siis kärbsed ja parmud loomade kallalt ära lähevad. Audru
Madisep aetakse käsikivi kolm korda vasakut pidi ymber. Yks jahab, teine kysib õuest: „Mis sä siäl jahad?” Vastus: Kärpsi.” Siis on suvel vähe kärbseid. Antsul oln võeras tydrik. Sie pandud jahama. Vana Mari kysyn: „Mis sä siäl jahad?” Tydrik ytlen: „Sigadõ vilja!” Siis suan ette tymädä. Kihnu
Madisepäeval jahvatad tyhju käsikiva mis myrisnale. Ja yks pere liige jooksis ymber tua ja kysis ajuti läbi akna: „Mis sa jahvatad?” Jahvataja pidi vastama: „Kärpseid jahvatan.” See pidi tähendama, et suvel kõik putukad ja mutukad, kärpsed, sääsed, parmud, sõgelased jne ära kauksivad. Tori
Ilm
Madis rikub merejäe ehk rakendab. Viru-Nigula
Madisepäeval olla pool talvist lund veel taevas, alles sadamata. Pyhalepa
Madisepäev. Selle päeva hommikul visatavat taevast kuum kivi meresse. Kuusalu
Madisepäevast olla pool lund alles taevas, siis vissatada soe kivi kaevusse ja kylm allikase, mis seda tähendab, et talvel allikavesi soem on kui suil. Karja
Madisepäev hakkavad kõrred lund vihkama. Põltsamaa
Matsapäevast pääla hakkavat kõik asjad, kivid, kannud, pulgad, maa ja yldse kõik asjad ning olevused talve vihkama. Pulkade, kivide jne ymbert hakkab lumi sulama – nad vihkavad lume oma ymbert ära. Kihelkonna
Matsabest akkab lumi ikka kõiki asju kartma, akkab puude, pöösaste ja kivide, kändude äärest taganema. Nende ymbrused jäävad kõige enne lumest paljaks. Pöide
Kui ilus päikesepaistne ilm, siis tulevad kuiv, põudne suvi. Rapla
Kui madisepäe päe paiste kas või na paelu, et saab ratsaobuse selge istuda, siis oo ilus sui, aga kui ei paista, siis oo sui vihmane. Audru
Kui madisepäeval nii kaua päev paistab, et uss saab yle tee minna, siis peab ilus kevade olema. Risti
Kui madisepäeval niigi palju päevapaistet on, et mees hobuse selga võib hypata, siis on õnnistavad viljalõikust loota. Tõstamaa
Kui madisepäeval lund sadada, siis olla hea viljarikas aasta oodata. Ambla
Kui madissepääval nii paljugi lund tuleb, et õlekõrre ära katab, siis tuleb hea aasta. Pärnu-Jaagupi
Kui madisepäe sadab, saab marju. Häädemeeste
Kui madissepäev saab(sajab), siis on ube ja ernid pallju ning parme rohkesti. Kursi
Kui madisepäeval laia lund sadab, siis tuleb suvel sääska ja parma palju. Viljandi
Matsapää. Uss pöörda sel pööval teise kylje, ja kui sel pääval vihma sajab, sajab ussisi ylalt maha, söövad kaapsud ää. Karja
Kui sel päeval lund sadas, pidi olema ea kalasaak. Ansekyla
Kui madiksepäiväl yle olekorre lund sadab, siis pool talve taevas. Kuusalu
Tuisas madisepääval pool reejalase täit lund, siis pidi eestuleval suvel viljaline aeg tulema. Ridala
Kui madisepäev tuisk jalasekoha kinni ajab, saab rohkesti keeduvilja. Põltsamaa
Kui madisepäeval tuistab, siis on suvel palju kärbseid, parmusid ja teisi lendavaid putukaid. Harju-Jaani
Kui madissepääval vähä madalast tuiskab, siis on suur ajavillade õnnistus. Aga kui ylevalt sadab, siis tekkib või sigineb suvel pallu kärbseid ja parma ja kõiksugu söödikuid. Kursi
Käina mehed arvasid, et kui madisepäeval tuiskab, siis saab kevadel kalu. Kui pool reejalastki umbe tuiskab, siis saab tublisti kalu. Kuhu randa tuul pääle puhus mere poolt, säält sai kalu ja see kutsuti vastrannaks. Varirannast ei saand kalu. Käina
Kui madisap niigi paelu tuiskab, et yle õlekõrre veereb, siis on veel yheksa tuisku sel kevadil. Vändra
Matsapä vaadati allati, kustkandist tuul puhus, et säältkandist puhus ta enamasti veerand aastat. Jämaja
Matseba vaadati tuult. Selle tuulega ei tahetud kevade juurvilja maha teha, ussid söövad ära. Reigi
Kui madikse tuulega saab vilja maha tehtud, syia ussid ja tõugud vilja ära, olgu see mis vili tahes, tuleb pidada meeles, kust puhus madiksepäeval tuul. Jyri
Madissepääval sai hoolega järel vaadatud, kustpoolt tuul puhus, selle tuulega pidid kevade erned saama kylvatud. Kylvaja pidi aga erned vastutuult maha kylvama, siis head puhtad erned kasvama. Jõhvi
Kust madisepäeval tuul on, selle tuulega piaks erneid kylima, see oli vana põllumeeste kunts, siis pidid erned ästi kasvama ja ei pidand ussitama. Kullamaa
Kui madisepäeva tuulega kardulid maha tehtud, siis tulnud ussid. Lihula
Kustpoolt madisepäeval tuul on, selle tuulega olla hea kõiki vilja, iseäranis aga linu kylvata, nad anda hääd saaki. Kadrina
Keerutab madisepääval tuul, sis lendavad mesilased ää. Tori
Kui madissepäeval tuul põhjast on, läheb suvel palju linnuperesid ära. Laiuse
Matsepää vaadeti tuult. Kui maatuul oli, siis see pidi merese puhuma ussid ja massagad. Kui meretuul oli, siis see pidi puhuma merest maale palju putukaid. Kui tuul kõvasti kyljest oli (põhjast), siis pidi vali kevad olema. Mustjala
Ka tuul mõjub matsapäeval suvise usside-madude asukoha pääle. Nimelt ustakse, et kui tuul on maa poolt, et siis puhub see matsid merre. Seda hyytakse ka kõvaks tuuleks; vastupidi, kui on tuul pehme, siis puhub see matsid suveks maale ja neid pole rannaääre inimestel kogu suve jooksul näha, et kui tahad ussi näha, siis mine maa poole. Kihelkonna
See oli meitel jälle matsepää komme, et kust puhub tuul; kust puhus tuul, säält pidi kevade ka puhuma. Ida-põhjatuulega on meitel parem rugiõitsemine, pidi ea viljaaasta tulema. Kui läänetuul oli, siis pidi olema ea kalasaak. Nyyd neid kombeid enam palju ei esine. Ansekyla
Madise tuul. Kui madise tuul oli maa poolt, siis puhus ta meresse kaladeks. Kui ta oli mere poolt, siis maale ussideks. Lääne-Nigula
Allikas: Maavald.ee
