Vanarahvas on nimetanud seda päeva ussi äratamise päevaks, silakapööramise päevaks ning kasutusel on olnud ka madisepäev, madisepäe, madisõpäe, madisepäiv, madisepääv, madissepäev madissapäev, madiksepäev, matsabä, matsapäev, matsepää , matsebä, madsebe, matsapäev, matjuksepäiv jms.
Sel päeval tulevat ussil hing sisse ja ta pööravat teist külge. Kui matsapäeval paistab niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata ehk uss üle tee roomata, tuleb päikseline ja kuldne suvi. Viljasaagile ei mõjuvat see aga hästi.
Matsapäeva ilmal ja samuti inimeste tegemistel on väga suur mõju eeloleva aasta ussi- ja putukarohkusele. Seetõttu on siis kasulik hoolega tube ja lautasid pühkida, pesu pesta ja õue piirata. Hoidutakse aga puude ja okste kojutoomisest, kudumisest ja nõelumisest.
Päeva pidusöögid on eri paigus isesugused. Ansekülas odrajahust, lihast või verest käkid ehk paldid, Jämajas ja Haljalas jahukört ehk -supp. Ansekülas alustatakse varakult – enne päevatõusu süüakse sealiha ja juuakse viina. Ka Mustjalas keedetakse varavalges sealiha ja sinna kõrvale paksu sousti ehk notti. Kihnus keedetakse pool seapead ja Kullamaal sea küljeliha. Põlvas saab vatska ehk õhukest saia ning Jõelähtmes küpsetatakse suurema kalasagi nimel kooki.
Varasemalt peeti talude väeoloomana kodumadusid. Neid toideti ja hoiti hoolega, et õnn oleks perega. Kodumaod elasid toas, mõnikord aga ka laudas, aidas, või maja lähedal kivihunnikus. Johann Mathias Eisen kirjutab kodumadudest 1926. a ilmunud raamatus Eesti vana usk. Mõned nopped sealt:
“Võnnus viidud risti-neljapäeval kodumadude jaoks ohvrikivile ohvreid, kas esimest võid, või villaseid sukki, või kindaid. Aastat risti-neljapäevast teise aasta sama päevani kutsutud “kodumaokeste” aastaks. Võõraski ei tohtinud kodumadusid tappa, sest siis oleksid loomad kärvanud. Endised kodu-ussid erinenud praegustest madudest; endised olnud kas valged või vahakarva.”
Sellevastu tunneb O. W. Masing eestlaste seas veel hästi kodu-usside pidamist. Ta kirjutab selle kohta: “Mitmes maakonnas meie maal on mõnes talus juba vanast ajast viisiks võetud, et kodu- ehk majausse peetakse ja söödetakse ning oleme seda oma lapsepõlves oma silmaga oma sündimispaigas näinud. Oli Lohusoo kihelkonnas Avinurme vallas üks väga nõukas talupoeg, nimelt Anniksaare Jaan, kel seesugused kodu-ussid või maod olid, keda söötis ja ebausu pärast otse pühaks pidas, sest ta ütles: kellele Jumal neid toidetavaks saadab, sellele jagab tema head. Pani siis peremees või perenaine igal hommikul piimakausikese kambri põranda peale ja vilistas korda 2 või 3, ehk kutsus perenaine neid nõnda, kuidas pardipoegi kutsutakse, et neid piilutakse, ning tuli siis peagi 2, 3, mõnikord 4 ja viiski madu kambriseina alt välja piima sööma. Ütles seesama mees neile ka värsket liha söötvat, mis veel soolamata on, kui seda majas juhtub olema.” Edasi kõneleb Masing, kuidas ta teine kord Anniksaarel käinud ja neid seal näinud. Tuli siis 2 ussi korraga välja ja ronisid selle kausikese juurde, mis seal oli. Ei kuigi kaua pärast seda tuli veel 3 tükki seina alt välja. Hakkas siis inimene suuga matsutama ja hakkasid siis 4 tükki teda mööda üles ronima. Oli mehel haakidega kuub seljas. Tegi haagid ja põue eest lahti: 2 tükki puges põue, kolmas ajas ennast tema käise sisse ja veel üks ronis üles tema kaela. Edasi jutustab O. W. Masing, kuidas madudele piima antud ja maod peale söömist seina alla pugenud (O. W. Masingi kirjad IV, lk. 69).
Luce kõneleb niisama oma nägemise järele madude austamisest. 1826 olnud ühel Saare meremehel laevas kastike kaasas, madu sees. Meremees kinnitas, et niikaua kui madu laevas, mehe käsi hästi käib. Madu hankida talle ikka parajat tuult ja varjata õnnetuse eest (Wahrheit und Muthmassung, lk. 63).
Mõnes kohas peetud kodumadusid koguni Tõnni vakkades, kus neile piimaohvri kõrval muidki ohvreid ohverdatud. Isegi kirstudes peetud siin-seal kodumadusid põlvest põlve ja antud neile suurt au (Eesti Kirjandus 1910, nr. 4).
Eestis tunti veel mineva aastasaja viimsel veerandil kodu-usside pidamist.
Kirjanik J. Mändmets räägib, oma lapsepõlves käinud ta Kärla Lihu veskil kellegi vanamehe juures, kes kodu-usse pidanud. Vanamees viinud poisikese tagakambrisse, kutsunud ussid nurgast august välja ja annud neile rõõska piima lakkuda. Ussid käinud mõnikord vanamehe juures koguni voodis.
Meie päevil kuuldakse veel väidet, et igas talus usse peab olema, sest muidu on tulekahju ja muud õnnetust karta. Usside austamist ega söötmist ei ole enam kuulda.”
Katoliku kalendris on 24.02. pühendatud apostel Mattiasele. Peale kuupäeva ning nime näiva sarnasuse ei ole maarahva tähtpäeval Mattiasega midagi pistmist. Püha Mattias on joodikute, puuseppade ja rätsepate kaitsepühak ning ta tunnusmärk on kirves.
Millised on ussi äratamise päeva uskumused, tavad, ended ja taiad, saab lugeda allpool olevast pärimusevalikust. Allikaks on Eesti Rahvaluule Arhiivi kogud ning Selma Lätti koostatud raamat Eesti rahvakalender I, 1970.
Nimed, nädalapäevad
Missugusel päeval madisepäev on, sel päeval ei tehta esimest korda kylvi. Kihnu
Kui kevadel sellel nädalapäeval herned maha tehakse, mis päeval madisepäev oli, siis ussitada nad kangeste ära. Tori
Kui selle nimelisel nädalapäeval, millal selle aastal madisepäev on, kartulid maha tehakse, ei kasvada nad hästi ja olla palju ussitanud ja mädanenud. Saarde
Külalised, külaskäigud
Kus peresse madisepääval üks emane tuleb, seäl peres on paljo kärbseid. Kaarma
Kui keegi madisepääval teise peresse tuleb, siis toob ta enesega senna peresse suviks palju kärbseid, aga kui selle inimesele püksid pähe aetakse, siis ei tulla kärbseid. Kaarma
Põllundus
Madisepääval viidakse üks hangutäis sõnnikut põllule, et seega põld hästi kasvab. Kärla
Kui matsapäeval visata kolm hangutäit sõnnikut laudast välja, siis suvel pole lautas kärbseid ega muid putukaid. Hanila
Kui madisepäe sõnnikut välla viiakse, siis ussid ei tule maja ligi. Rapla
Madisepääval riputatakse tuhka lakka, siis ei riku ussid, putukad jne põllul vilja. Simuna
Matsapäeval viidi tuhka peenraile ja palimaadele, et kevadel mullas ussid taimede juuri ära ei saaks närida. Kihelkonna
Madisepäeval tuleb vana luuaga puud üle pühkida, siis ei ole järgmisel aastal puul putukad kallal. Türi
Karjandus, koduloomad
Et kari suvel kokku hoiaks, lüüakse iga looma sama vitsaga ja pannakse see vits lauta lae alla. Rapla
Madsebe visati kukk üle katseharja, et toitku ennast ise, et sis ei ole kanu enam vaja toita, otsivad õuest ise. Muhu
Madisepäeval lastud kanad esimest korda välja ja pandud punane pussakas ümber kanade ja erned sisse, siis munenud kanad kokku. Tori
Siis antakse kukele võti kätte, ta võib kanadega talvekorterist välja minna. Rapla
Toidud
Sel päeval küpsetati kas odrajahust, lihast või verest käkid, mida kutsuti “paldid”, neid söödi. Anseküla
Söök on sellel päeval jahusupp. Jämaja
Madiksepäeval keedetakse jahukõrti, siis ei sigi ussid kapsa. Haljala
Madiksepäeval tehakse kooki. Kes siis koige suurema koogi teeb, sel on koige rohkem kamelit. Kes aga sel päeval putru keedab, see saab aga mererohtu ja sonniku. Jõelähtme
Matsapäeval enne päeva süüakse sealiha ja juuakse viina. Anseküla
Matsepää omiku vara enne päikest pidi süüdud saama, siis kiideti notti ja seaseljaliha, pekki. Kui pole matsepää liha söönd mette, siis uss pidi metsas ammustama. Mustjala
Madisepäeval ei tohi liha süüa, siis näed suvel ussi. Torma
Madisepääval ei tehta ka leiba, sest selle leva kui ka kõige suvise levakoorukese alla peavad väikesed matikad tekkima. Häädemeeste
Matsepää ei tohi piima süia, siis sui tulevad kärmsed kallale. Jämaja
Matsapäeval ei sööda erneid, et need ei ussitaks. Anseküla
Kui madisepäeval kapsaid süüakse, söövad suvel ussid kaapsad ära. Kärla
Käsitöö
Madisepäeval ei tohi kedrata, siis tuleb suve palju kärpseid. Martna
Matsepää oli villakedramine keelatud, si tähendas koide pääle, koid ajavad muidu riided ää. Mustjala
Villu es tehta ega lõnga es kedratud, muidu ussid nõelavad. Jämaja
Madisepäeval ei tohi kedrata, muidu näed hunti. Jõelähtme
Madisepäev maetakse kõik vokid riiete alla, et suvel hunt lambaid ei võiks murda. Rakvere
Kui naised lõnga kerisid, pidid ussid põõsa alla kerima. Anseküla
Matsebe ei tohi vardaid kududa, siis näeb suvel usse. Kaarma
Madiksepäeval ei tohi sukka teha, siis hakkavad lambad luukama. Haljala
Kui sa madisepääval kangast koud, näed sa suvel palju ussa. Kärla
Mehed kudusid kalavõrkusid, uued võrgud pidid teravad olema kalu püüdma. Ansekyla
Matsapäeval ja tõnisepäeval ei kujuta ega parandata võrke, sest need ei püüa. Hanila
Madiksepäeval ei tohita mitte õmmelda, nõeluda ega sukka teha, ülepea mingit torkimise tööd, siis minna sead pahuraks. Vigala
Madiksepääv ei tohi sõela liigutada, siis on palju sääski. Rakvere
Kodused tööd
Matsa- ehk silikapööramise päeval pühitse tuba ja viiakse pühked elumaja juurest kaugele allatuule. Ka loomalaudast viiakse peoga põhku välja, siis kaovad kärbsed jm putukad elamust ja ka loomalaudast. Hanila
Kui kolmest kohast korjati purusid ja need viia kuhugille aiaristide alla, siis siginesid sinna saabuval suvel lugematumad parved igasugu usse. Seda võidi ka kurjasti tarvitada ja vihamehe õueaia risti alla ussipurusid matsapäeval viia. Kihelkonna
Aga pesu pesta võib madisepäeval, siis pesed õhu putukatest puhtaks, et neid ei ole sui kuigi pallu näha. Rapla
Piad ei või sel pääval koa mitte sugeda, siis hakkab pia kõõmama. Kose
Matsepää ei tohtind juukseid leigata, siis on ussid ka teravad ja nõeluvad kui matsepää terava asjaga käid ringi. Anseküla
Matsabe ja vaslabe lõigatakse juuseid, siis kasvavad juused hästi. Hanila
Kui matsapäeva õhtul tuli üles võetakse, siis juhtub tulekahju. Anseküla
Kes madisepääval omas majas tule ülesse võtab, selle lapsed ja pere jäävad kidevaks. Kaarma
Ilmaennustused
Madis rikub merejäe ehk rakendab. Viru-Nigula
Madisepäeval olla pool talvist lund veel taevas, alles sadamata. Pühalepa
Madisepäev. Selle päeva hommikul visatavat taevast kuum kivi meresse. Kuusalu
Matsabest akkab lumi ikka kõiki asju kartma, akkab puude, pöösaste ja kivide, kändude äärest taganema. Nende ümbrused jäävad kõige enne lumest paljaks. Pöide
Kui ilus päikesepaistne ilm, siis tulevad kuiv, põudne suvi. Rapla
Kui madisepäe päe paiste kas või na paelu, et saab ratsaobuse selge istuda, siis oo ilus sui, aga kui ei paista, siis oo sui vihmane. Audru
Kui madisepäeval nii kaua päev paistab, et uss saab üle tee minna, siis peab ilus kevade olema. Risti
Kui madisepäeval lund sadada, siis olla hea viljarikas aasta oodata. Ambla
Kui madissepääval nii paljugi lund tuleb, et õlekõrre ära katab, siis tuleb hea aasta. Pärnu-Jaagupi
Kui madisepäe sadab, saab marju. Häädemeeste
Kui madissepäev saab(sajab), siis on ube ja ernid pallju ning parme rohkesti. Kursi
Kui madisepäeval laia lund sadab, siis tuleb suvel sääska ja parma palju. Viljandi
Tuisas madisepääval pool reejalase täit lund, siis pidi eestuleval suvel viljaline aeg tulema. Ridala
Kui madisepäev tuisk jalasekoha kinni ajab, saab rohkesti keeduvilja. Põltsamaa
Kui madisepäeval tuistab, siis on suvel palju kärbseid, parmusid ja teisi lendavaid putukaid. Harju-Jaani
Käina mehed arvasid, et kui madisepäeval tuiskab, siis saab kevadel kalu. Kui pool reejalastki umbe tuiskab, siis saab tublisti kalu. Kuhu randa tuul pääle puhus mere poolt, säält sai kalu ja see kutsuti vastrannaks. Varirannast ei saand kalu. Käina
Kui madisepäeva tuulega kardulid maha tehtud, siis tulnud ussid. Lihula
Keerutab madisepääval tuul, sis lendavad mesilased ää. Tori
Kui madissepäeval tuul põhjast on, läheb suvel palju linnuperesid ära. Laiuse
Madise tuul. Kui madise tuul oli maa poolt, siis puhus ta meresse kaladeks. Kui ta oli mere poolt, siis maale ussideks. Lääne-Nigula
Autor: Ahto Kaasik
Allikas: Maavald.ee
