Täna 55 aastat tagasi väljus esimene inimene ilmaruumi: kosmonaut Juri Gagarin sooritas maailma esimese kosmoselennu ja lendas Baikonuri kosmodroomilt startinud Vostok 1 pardal 1 tunni ja 48 minutit ning tegi ühe tiiru ümber planeet Maa. Neli aastat tagasi taaselustas ufoloog Igor Volke Kosmonautikapäeva tähistamise traditsiooni ning täna õhtul kell 18 kogunevad koos temaga Tallinna Teletorni vestlusringi teemal "Kas meid oodatakse kosmoses? 35 aastat SETI Tallinna konverentsist" arutlema Eesti Kosmosebüroo juht Madis Võõras, UFOdega taevariiki pääseda prooviv Juhan Aare ja sündmust salvestava Raadio 2 saate " Hallo, Kosmos!" autor Ingrid Peek.
Miks on oluline kosmonautikapäeva tähistada, mida see meile annab?
Kosmosele mõtlemine annab inimesele õige orientatsiooni. Oleme maailmaruumi lapsed, meie kodu on planeet – planeet Maa. Me ei oska oma kodu armastada ega hoida, ei oska oma liigikaaslasi ei armastada ega nautida nende olemasolu, veel enam ei oska me veel loovat koostööd teha. See tähendab, et oleme veel loomapoja ajas – inimesepojaks saamine seisab ees. Siis alles mõistame kui ilus on mõelda kosmosest.
Miks see 35 aastat tagasi Tallinnas toimunud SETI rahvusvaheline konverents nii tähtis on?
1981. aastal Tallinnas toimunud rahvusvaheline SETI konverents kohustas pöörama pilgu meile enestele. Vaatama endid, nägema meis šoviniste. Õppima mõtlema laiemalt, loobuma pelgalt antropotsentristlikust vaatest maailmale ja kõiksusele. Seetõttu olid siin ka vennad Strugatskid. Mulle isiklikult tähendas see aga silmade avanemist – kohtumine Troitskiga, Kardashoviga, Gindilisega -lähiotsing.
Millised on praegused kuumimad teemad, suunad ja trendid maavälise elu otsingute rindel?
Kaugotsingus muidugi eksoplaneedid, eksobioloogia, varielu ja krooniks mõistusliku elu avastamine. Siis aga kõlavad pasunahelid meis enestes – siis tejkib tõelise vastutuse tunne ja teadmine varasemast aimdusest – me pole üksi. Megakonflikt on aga kaugotsingu ja teise lähenemise vahel, mis tähendab kohalolu, “the presence”. See tekitab konflikti ja mõra meis enestes – kuidas nii on saadud?
Kosmonautikapäeva teemaks on “Kas meid oodatakse kosmoses?” – mida inimene ihkab ja igatseb? Mis on meis see, mis meid ikka ja jälle sinna kosmose poole suunab?
Inimesesse on peidetud maailmaruumi tahe. Olemasolul on tähendus ja mõte, mida me pole veel avastanud. Suurmissioonide juhid, avatarid on meile teed näidanud, osundanud. Üles leida oma olemise tähendus ja mõte tuleb meil endil.
Kas meid oodatakse? Loomulikult, üsna standardselt. Aga eksam, täpsemalt kvalifikatsioonieksam seisab ees – kaklejaid ja verevalajaid sinna ei lasta (seda rõhutas oma sõnavõtus ka Vene kosmosevägede kindral Nikolai Antoshkin).
Milline on sinu suurim kosmiline unistus?
Unistus on laiendada suure pildi vaimustust oma kaaslastele ning näha Taevaisa ja Maaema käsi seongus, millest vaimustuksid nende lapsed.
Igor Volkega ajas juttu Ingrid Peek
* * *
Kosmonautikapäev 2016 teemal “Kas meid oodatakse kosmoses? 35 aastat SETI Tallinna konverentsist” toimub täna, 12. aprilli õhtul kell 18 Tallinna Teletornis, kus vestlusringis arutlevad Kosmonautikapäeva tähistamise traditsiooni elustaja ufoloog Igor Volke, Eesti Kosmosebüroo juht Madis Võõras, telesaate “Taevariik UFOdega” juht Juhan Aare ja Raadio 2 saate “Hallo, Kosmos!” autor Ingrid Peek. Noodid ilmaruumist, galaktilised helid ja kosmilised kõlad toovad vahepalaks Maa peale Tallinna Muusikakeskkooli noored muusikud.
1981. aastal toimus Tallinnas rahvusvaheline SETI konverents, millest tänavu möödub 35 aastat. Kosmonautikapäev teeb ajarännu ajalukku ning uurib lähemalt, millised olid maavälise mõistusliku elu otsingute suunad toona, kuhu me oleme omadega jõudnud täna ning mis ootab inimkonda ees homme. SETI (Search For Extra-Terrestrial Intelligence) ehk organisatsioon maavälise intelligentse elu otsinguteks loodi Ameerika astronoomi ja astrofüüsik Frank Drake’i poolt 1961. aastal. SETI koondab erinevaid üritusi leida kosmosest tulevaid raadiosignaale, mida saaks tõlgendada intelligentsete olendite saadetuna. Tuntuim algatus on SETI@home, mis kasutab interneti kaudu miljonite projektiga liitunud arvutite töötlemisressursi, leidmaks mõistusliku tegevuse tundemärke Puerto Ricos asuva Arecibo raadioteleskoobiga püütud signaalidest.
Aastal 2013 astus Eesti kosmoseriikide perre – orbiidile lendas meie esimene päris oma kosmoselaev ESTCube-1. Tänaseks on Eesti ka Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) täieõiguslik liige. Millised on Eesti kosmilised tulevikuvisioonid ja -suunad, sellest räägib Eesti Kosmosebüroo juht Madis Võõras.
