Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Jüripäev oli maarahva jaoks oluline karjalaske- ja põllunduspüha ning päev huntide tõrjumiseks. Samuti sooritati maagilisi toiminguid nii hea õnne, tervise kui ilu nõidumisks.
Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle.Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20.
