Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud.
MTÜ Fenno-Ugria Asutus on alates 1991. aastast korraldanud oktoobrikuus terve nädala kestvaid hõimupäevi, kus laiemal üldsusel on võimalus osa saada soome-ugri rahvaste kultuurist. Hõimupäevade põhiüritusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle kogu Eesti, esinedes koolides ja rahvamajades. Tutvu festivali programmiga Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kunstiakadeemia, loomeliidud ning kultuuri- ja õppeasutused. Suur osa üritustest leiab aset maakondades ning on suunatud vastavalt hõimupäevade algsele eesmärgile just koolinoortele.
Hõimupäevade eesmärgiks on läbi aegade olnud kultuuri- ja hariduskoostöö Eesti, Soome ja Ungari vahel, teiste sugulasrahvaste tutvustamine ning seeläbi ka oma rahvusliku eneseteadvuse tugevdamine. Viimaste aastate hõimupäevad on enim keskendunud Venemaa soome-ugri väikerahvaste moraalsele toetamisele, et nende keeled ja kultuur venestamise ja üleilmastumise tingimustes liig kiirelt ei hääbuks.
Kutsume Eesti kultuuriorganisatsioone, koole ja vabaühendusi kaasa mõtlema, kuidas võiks mõne sügisese tegevuse pühendada hõimupäevale ning hõimurahvaste tutvustamisele. Selleks on mitmesuguseid võimalusi: korraldada kontserte, näituseid või kohtumisõhtuid, tutvustada kirjandust, viia läbi temaatilisi koolitunde.
Loodame, et hõimupäevast kujuneb kõikjal Eestis meeldejääv pidupäev, mis avardab meie teadmisi hõimurahvastest ning süvendab huvi rahvusliku kultuuripärandi vastu.
Hõimupäevade ajalugu ja eesmärk
Alates 1928. aastast peetavad hõimupäevad on kujunenud olulisemaks üritusesarjaks soome-ugri rahvaste tutvustamisel ja nende omavaheliste sidemete tugevdamisel.
1931. aastal Helsingis toimunud soome-ugri 4. kultuurikongressi otsusel peetakse hõimupäevi Eestis, Soomes ja Ungaris iga aasta oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel. Viimastel aastatel on ka Venemaa soome-ugri piirkondades korraldatud sellel ajal soome-ugri teemalisi üritusi.
2011. aasta veebruaris võttis Riigikogu vastu eelnõu, mille kohaselt on oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev riiklik tähtpäev, sel päeval tuleks heisata ka Eesti riigilipud.
Eestis saab MTÜ Fenno-Ugria Asutuse korraldatud hõimupäevade raames külastada kontserte, vaadata soome-ugri teemalisi filme ning osaleda kirjandusüritustel. Igal aastal on hõimupäevadeks Eestisse kutsutud ansambleid, kirjanikke, kunstnikke ja teisi külalisi Venemaa soome-ugri aladelt, aga ka Soomest ja Ungarist.
Hõimupäevade põhiüritused on traditsiooniliselt Tallinnas ja Tartus, kuid hõimurahvaste ansamblid rändavad sel oktoobrinädalal ringi üle kogu Eestimaa, esinedes ka väiksemates koolides ja kohalikes rahvamajades.
Hõimupäevade organiseerimisse on kaasatud õpetajad ja maakondade kultuuritöötajad, kes korraldavad soome-ugri rahvaid tutvustavaid üritusi, kus osalevad tihti ka kohalikud rahvakunstikollektiivid.
Hõimupäevade aegu sugulasrahvastega kokku puutudes teadvustavad paljud eestlased tugevamini oma rahvuslikku omapära ja kuulumist soome-ugri rahvaste perre, see süvendab ka meie austust oma keele ja kultuuri vastu. Venemaa soome-ugri rahvastel aga süveneb Eestis käies ja neile osutatud tähelepanu nähes oma rahvuskultuuri väärtustamine.
Samas võimaldavad hõimupäevad mõelda end mingil määral suuremaks, laiendada kultuuri- ja keelepüramiidi alust, et me ei peaks enam nii suurel määral ümbritsevatelt suurrahvastelt üle võtma rahvuslikku identiteeti hävitavaid võõrmõjusid.
Samuti arendavad hõimupäevad soome-ugri rahvaste koostööd, mis on võimaldanud paljudel soome-ugri rahvastel iseennast leida ja ellu jääda.
Vaata hõimupäevade kohta lisa: Hõimupäeva sündmusi jagub tervesse oktoobrisse
Festivali programmiga saad tutvuda SIIN
