Iidsed tammed on kui sild sugupõlvede ja ajastute vahel. Need puud on näinud palju alguseid ja lõppe. Õuesõpetaja MIKK SARV kirjeldab enda ja perekonna suhet vanade põlispuudega.
Kolmkümmendneli aastat tagasi esimesel jaanuaril astusin koos isaga esimest korda üle Ilmamäe. Lumi oli üle põlve. Mäe tipust avanes vaade kõrgete kaskede alla peitunud majakesele. Loode suunas mäe jalamil laius võimsate tammede ring. Olime otsimas paika, kus mu vanemad saaksid lõpuks ometi elada oma unistust – pidada ravim- ja meetaimede aeda ja mesilasi. Pildistasime mäelt avanevat vaadet.
Kui kodus pildid ilmutatud said ja ema neid nägi, oli otsus selge – see ongi see paik! Nii algas aeg, mis täitis viimase kolmandiku mu vanemate elust ja poole mu enda elust. Oluline ja keskne osa selles on olnud korrapärases ringis kasvavatel tammedel. Seitse neist on jämedamad ja vanemad, mõõtmise järgi on vanuseks kaks sajandit. Nende kõrvale ja vahele on tõrudest kasvanud viis nooremat, ka üks kask on ringi kaguosas leidnud endale paiga. Tammedest läände jääb kinnikasvanud veesilm, mille ääres on suitsusaun. Saun on selle koha peal pärimuse järgi olnud mäletamata aegadest peale. Praegune elumaja on sõjajärgsel ajal kiiruga vana aida palkidest üles laotud. Vana elumaja koos maakivist talli ja õunapuuaiaga oli kaugemal, ojasängi ääres.
Suitsusaun on paik, kus saavad kokku erinevad ilmad. Laps sünnitati saunas, pruutpaar viidi sauna, surnu saadeti teele saunast. Sauna paigutamine tammede ringi lähedale, kaugele elumajast lisas saunaskäigule tammedest õhkuvat väge ja pühadust.
Isa ja ema elasid ligi üheksakümne aastasteks. Küllap oli toeks ka tammede vägi suitsusauna kaudu. Lisaks mesilased ja mesi, taruvaik, õietolm, mesilasemürk ja kõik muu vägev.
Seitse tammevana ja nende kaaslased jagavad oma tugevust ja tarkust. Aastate jooksul koguneb okste külge tänutäheks sõlmitud tõivasidemeid. Ühe küljes helisev kelluke tõi meie peresse tütrekese. Helistame seda iga kord, kui tammedele külla läheme. Hea on tajuda tammede all silda muistsest ajast meie päevadesse, üle muutuste pöörise, mis kaotas meie keelelt ja meelest regilaulu, tõi laulupeod ja uutmoodi iseseisvuse, moodsa keele ja omakeelse kõrghariduse.
Autor: Mikk Sarv
