– Pange toas kampsun selga ja villased sokid jalga. Kui eluruumid tunduvad jahedad, siis pange selga veel üks kiht riideid. Lülitage lisaküte sisse alles siis, kui soojad riided enam ei aita. Terveks päevaks sisse lülitatud soojapuhur on energiaröövel, mis võib ootamatult suureks ajada ka elektriarve.
– Valige magamise ajaks õige paksusega tekk. Tihti loobuvad inimesed talviti tubade tuulutamisest põhjendusel, et muidu on öösel külm magada. Tegelikult tasub akent igapäevaselt avada ka külma ilmaga. Kui öösel on jahe, kasutage lisatekki või magage voodikaaslasega sama teki all – läheb kohe soojemaks.
– Kuivatage pesu õues. Külma ilmaga õues kuivanud pesule jääb imehea värske lõhn ja te säästate oma eluruume liigse niiskuse eest.
– Riietuge õue minnes sobivalt. Huvitaval kombel suudavad täiskasvanud inimesed lapsi riidesse panna nii, et pere noorematel õues külm ei ole. Samas täiskasvanud ise lõdisevad õues isegi viieminutiliste jalutuskäikude ajal. Pange endale ka tööle või poodi minnes jalga soojad püksid, selga kampsun, pähe paks ja kõrvu kattev müts, kätte soojad kindad ning selga ilmale vastav jope, mantel või kasukas. Ärge unustage ka libisemiskindlaid, mugavaid ning sooje talvejalanõusid. Kui te külmetudes või kukkudes hiljem mitu nädalat haige olete, siis moefirmad teid ravima ei tule. Ravikulud peate ikka ise kinni maksma!
– Liikuge õues ka talvel. Regulaarne õues liikumine karastab ja hoiab teid tervemana. Ühendage näiteks töölt koju tulemine kepikõnni harjumusega. Nii ei pea te eraldi hiljem õue minema.
– Ostke talverõivaid taaskasutuspoodidest. Kui raha napib ja külm näpistab, siis minge taaskasutuspoodi või uurige kasutatud rõivaid müüvaid veebikeskkondi. Teise ringi ärid võimaldavad luua isikupärast välimust ja säästavad keskkonda. Siiski, mitte iga taaskasutuspood ei ole keskkonnasäästlik. Uurige, mis riigist on rõivad pärit. Kui on valida näiteks USA ja Eesti kasutatud kraami vahel, siis eelistage eestimaist. Mida lähemalt on riided pärit, seda parem.
– Tehke talverõivaid ise. Kuduge ja heegeldage – näidake oma osavust ja loomingulisust. Võimalusel eelistage eestimaist lõnga.
– Ostke kasutatud talviseid sporditarbeid. Kasutatud uiskude ja suuskade soetamine säästab nii keskkonda kui teie rahakotti. Enne ostu sooritamist uurige, kas kaup on ikka terve ja suudab teie vajadustele vastata. Eriti märgatav on taaskasutuse hinnavõit mitme lapsega peres, kus sporditarbeid tuleb osta mitmele korraga.
– Laenutage sporditarbeid. Kui käite suusatamas või uisutamas näiteks korra või kaks aastas, on mõistlikum varustus laenutada. Laenutades pole vaja hiljem muretseda ka koduse ruumikulu pärast.
– Valige lastele kelkusid vastupidavuse mitte lisavidinate järgi. Poodides on müügil erinevaid imetabaseid kelkusid – on roolidega, on piduritega, on katetega, on kleepsudega kelkusid. Enne kalli kelgu soetamist uurige, kas see on ikka vastupidavam, kui lihtne klassikaline kelk. Uurige ka seda, kui raskele kelgutajale kelk on mõeldud. Muidu raiskate nii raha kui kelgumaterjali.
– Liikuge ühistranspordiga. Ühistransport säästab teid talvisest libedast, lumehunnikute vahel parkimiskohtade otsimisest ja auto puhtaks rookimisest. Ühistransport võib talvel anda märkimisväärse ajavõidu.
– Puhake Eestis. Reisi planeerides kaaluge ka võimalust, et toetate puhates omamaiseid reisikorraldajaid ja puhkuskohti. Miks mitte minna näiteks räätsamatkale või tõukekelgu matkale?
– Sättige oma puhkepäevad valguse rütmi. Kuigi nädalavahetustel on hea kaua magada, soovitame teil hoopis valguse rütmis tegutseda. Nautige talve valgeid hetki, sest neid on vähem kui suvel.
Autor: Katrin Lipp
Allikas: www.bioneer.ee
