Ava külgmenüü

Talvel kuula hinge kutset

Talv on sageli emotsionaalselt katsumuste aeg. Pimedatel kuudel, mil päevad on lühemad, kutsub psüühe meid aeglasemas tempos liikuma ja sukelduma allmaailma, kus leiame valamata pisaraid, läbi uurimata hirme ja varjatud unenägusid. Me võime vältida oma varju pikkadel suvepäevadel, mis on täis lõbustusi, aga kui sügis ja seejärel talv oma kohale asuvad, möödudes rüsinast ning kingituste ja pidude särast, kui saabub pikk jaanuar ja veebruari vaikus, pole muud kohta, kui pöörduda sissepoole. Ja kui meil pole oma emotsionaalse eluga kindlat suhet, siis võib depressioon, nagu meie kultuuris seda nimetatakse, end kergesti sisse seada, kirjutab Sheryl Paul oma raamatus „Ärevuse tarkus“.

Depressioonil on palju tähendusi. Jungiaanlikust perspektiivist on depressioon hinge kutse istuda vaikselt ja hakata end mugavalt tundma selle ootuse ja eimiskiga, mis määratleb vahepealset tsooni. Üleminekute perspektiivist järgneb talvedepressioon kindlasti suve kõrgajale. See, mis läheb üles, peab tulema alla, ja kui teeme sellele elutõele ruumi, siis võime lõpetada võitluse selle arhetüüpse energiaga, mis on nende kuude jooksul ülimalt kohal, ning selle asemel olla vaikuses ja võib-olla avastada kingitused, mis on pakituna meie sees. Iga kord, kui häälestume sellele, mis on, mitte ootusele, nagu meie arvates peaks olema, on ärevusel vähem ruumi, mida endale võtta.Kui kukume vaikusesse austuse ja uudishimuga, võime üllatuda, mille me eest leiame. Jah, seal võivad olla valamist vajavate pisarate kaevud. Seal võib olla üksildust ja ebakindlust, haavatavust ning kartust tundmatu ees.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.