Tallinnat külastab Laama Erik Drew Jung

1.-4. veebruaril annab Tallinnas avalikke õpetusi tunnustatud budismiõpetaja ja munk Acharya Thabgye Laama, keda kutsutakse ka Laama Erikuks. Äärmiselt karismaatilise ja haarava õpetajana tuntud laama on siiani külastanud Eestit juba kuus korda. Laama Eriku esimene loeng toimub Rahvusraamatukogus 1. veebruaril kell 18.30. Tasuta loengule on oodatud kõik huvilised.

Laama Erik on kogu oma elu uurinud pühendunult meele ja mõtlemisprotsesside toimimist. Noorpõlvest saadik on ta soovinud mõista, miks me oleme olemas, mis on meie elu eesmärk ning kuidas kõik toimib – ehk milles on point!? Tema elu olulisimaks pöördepunktiks oli üle kümne aasta tagune kohtumine autentse tiibeti meditatsioonimeistri Tema Pühaduse Dzogchen Khenpo Choga Rinpochega. Tollal oli Laama Erik edukas nõelraviarst ja perekonnainimene, kuid tema vaimsed otsingud olid jäänud tulemusteta. Khenpo Choga Rinpochega kohtudes mõistis ta, et sel meistril on vastused kõigile tema küsimustele, kahtlustele ja pürgimustele, ning ta palus Rinpochel võtta end oma õpilaseks. Hiljem andis ta mungatõotused, kuna pärast pikka kaalumist otsustasid õpilane ja õpetaja koos, et Eriku jaoks on tegemist kiireima ja tema iseloomule sobivaima teega oma buddhaloomuse teostamiseks. Praegu elab laama USAs Dzogtšen Šri Singha retriidikeskuses oma guru lähedal, saades igapäevaseid õpetusi ning aidates koos kümmekonna teise pühendunud inimesega arendada retriidikeskust, kuhu õpilased üle maailma saavad tulla õppima. Ka Eestis on kümmekond õpilast, kes tulevad korra nädalas kokku Yoga Residentsis, et teha koos mitmesuguseid meeleharjutusi ja meditatsioone.

Kolm aastat tagasi sai munk laama tiitli. Kuigi juba varem kiirgas temast armastust, hoolimist ja väga sügavat tarkust, tunnistab Khenpo Rinpoche laamadeks ainult neid, kes pühendavad ennast Dharmale ja selle õpetamisele. Sel suvel retriidis viibides küsisin Laama Eriku käest, mis tema elus toob talle kõige rohkem rõõmu? Tema vastus oli “Dharma õpetamine”.

Mida ikkagi tähendab see oluline budistlik mõiste “Dharma”? Laama sõnul on Dharma meie positiivne mõtlemine – lahtiütlemine, kaastunne, usk, armastus ja tarkus. Need viis vooruslikku mõtlemist kaitsevad ja hoiavad meid, päästavad meid suurematest kannatustest, aitavad luua head karmat ning näha asju sellisena nagu need tegelikult on. Kui meie mõtlemine ja karma saavutavad 100% positiivsuse, on tegemist Virgunud Kõikteadmise ehk sanskriti keeles Buddhaga, ning meil kõigil on võimalik selleni jõuda. “See on meie õigus, see on meie loomus ning see on kõigi olendite lõplik siht,” ütleb laama naeratades. Mõte, et oma loomuses ei olegi me väiksed ja jõuetud ning et oma olemuselt on meie meel täielik armastus, kaastunne ja tarkus, võib olla sügavalt hämmastav.

Laama Erikuga kohtudes ja oma igapäevaste muredega tema poole pöördudes saab igaüks kindlasti abi, kuigi tema vastus ei pruugi olla see, mida eeldame või ootame. Ka ei piisa iseenda ja maailma mõistmiseks ühest vastusest. Budismi õppimisele tuleb pühendada aega. Budism on meeleteadus ning see annab meile vastuste leidmiseks kõik tööriistad. Buddha soovitas kahelda kõiges, mida ta räägib, mitte teda pimesi uskuda. Kui olete kontrollinud ja analüüsinud, siis leiate, et vastused on tõesed. Vastasel juhul on usk pime ja jõuetu, ning samasugused on ka saadud vastused.

Hea Alkeemia lugeja! Millised on teie küsimused? Kas iga küsimuse ja iga tegevusega üritate ka midagi lahendada, paremaks muuta ja parandada? Kas teadsite, et iga olendi jaoks on loomulik otsida õnne ja kaitsta end kannatuste eest? Kõik, mida teeme, tahame, otsime ja uurime, on kantud soovist olla lihtsalt õnnelik ja vältida ebameeldivat. Aga kuidas seda saavutada?

Õnne põhjustest räägib laama palju, sest et see on ainus, mis meid tegelikult huvitab. Kas õnnel on tõesti põhjused? Arvame tihti, et põhjus on heas hariduses, meeldivas töös, suurepärases elukaaslases, perekonnas, suvepuhkuses, autos, majas … Seda nimekirja võib lõputult jätkata. Laama Eriku sõnul ajame segi põhjused ja tingimused. Kõik eespool loetletu on õnne tingimused, kuid tegelikku õnne ei need meile ei taga. Mõne tingimuse täitumise korral tekib vajadus teiste järele. Ükskõik, kui palju tingimusi ka täidetud poleks, ei too need meile õnnetunnet.

Vastuse õnne põhjuste ja tingimuste küsimusele võib leida Khenpo Choga Rinpoche tuumõpetusest, mille aluseks on Buddha Šākjamuni esimene Dharmaratta pööramine:

“Kogu mu kannatus tuleneb mu negatiivsest mõtlemisest ja negatiivsest karmast kui põhjusest ja kõigi olendite negatiivsest mõtlemisest ja negatiivsest karmast kui tingimusest.”

“Kogu mu õnn tuleneb mu positiivsest mõtlemisest ja positiivsest karmast kui põhjusest, koos kõigi Buddhade õnnistuste ja kõigi olendite positiivse mõtlemise ja positiivse karmaga kui tingimusest.”

Meie mõtetel on suur vägi ja need loovad meie maailma. Oleme sellest küll kuulnud, kuid ise me seda enamasti ei usu ega taju. “Kõik mida ma tajun on minu meele loodud. Kui mu mõtlemine muutub, muutub kogu mu universum,” (Dzogchen Khenpo Choga Rinpoche raamatust “Suur Buddha Tee”.

Tulge kuulake Laama Eriku loenguid, mille ajakava leiate SIIT.

Vaata lisainfot Facebookist

Seotud