Selleks analüüsisid teadlased 7600 inimese enese kohta antud hinnangut. Suurim oli enese tervist heaks või halvaks pidavate inimeste vahe grupis, kelle kehaline aktiivsus jäi 2-4 tunni vahele.
Sellest alates hakkas suundumus aga vastupidiseks pöörduma: nii oli üle nelja tunni sportivate inimeste hulgas vastavalt 65% ja 55% halvema või parema vaimse tervisega vastanute hulgast. Alates 7,5 tunnist suurenes aga depressiooni ning ärevuse sümptomitega inimeste hulk järsult, kusjuures leid ei sõltunud vastajate soost, vanusest ega füüsilisest tervisest.
Tegu on esmalaadse uurimusega, mis tuvastab seose vaimse tervise ning kehalise aktiivsuse vahel. Samas tuleb meeles pidada, et statistilise seose leidmine ei näita veel põhjuslikkust. Nii näiteks ei oska uurijad öelda, kas rusutud ning ärevil inimesed teevad stressi leevendamiseks rohkem sporti või on just viimane häirete endi põhjuseks.
Artikkel “Relationship between physical activity and general mental health” ilmus ajakirja Preventive Medicine septembrinumbris.
Vaata veel: Study Pinpoints Just How Much Exercise Is Good for Mental Health (Columbia ülikool)
Allikas: www.teadus.err.ee
