Äsja ilmus kirjastuselt Pilgrim raamat "Vikerkaare taga vangis", kuhu Kerttu Vesik on kokku kogunud Eesti emade lood sünnitusjärgsest depressioonist ja lugude juurde käivad raseduskriisinõustaja kommentaarid ja nõuanded. Nagu lugeda võite, on tegemist väga olulise ja valulise teemaga, millele tuleb tõsiselt tähelepanu pöörata - ja muidugi mida varem, seda parem.
Helini luguMeie teine laps on nn pilli-laps ehk rasedaks jäin beebipille võttes. Sisemine mina ütles küll juba ammu, et olen rase, aga kuigi võtsin pille ja päevad käisid ka ilusti ning hinge rahuks tehtud rasedustestid olid negatiivsed … ei jätnud mingi sisehääl mind kuidagi rahule.Läksin perearsti juurde ja pidin teda päris korralikult veenma, et ta teeks mulle raseduse määramiseks vereproovi – olin ju korralikul beebipillireziimil ega saanud seetõttu tema meelest kuidagi rase olla.Peamiselt arsti üllatuseks oli test positiivne.
