Mesilased korjavad õietolmu ja teevad sellest endale tarbimiseks kõlbliku ainet suira. Õietolm on nagu teravili, mis otse tarbimiseks inimesele hästi ei sobi, sellest tuleb valmistada söögiks leiba – suira. Paljud mesinikud nimetavadki suira mesilaste leivaks. Keskmine mesilaspere tarvitab seda aastas 20-30 kg.
Mesilane, lennates lille peale, vabastab õietolmu õielt, riisub selle jalgadega kokku ja suunab suhu. Suus niisutab õietolmu meega ja süljega, lisades õietolmule fermente, baktereid ja teisi aineid õietolmu rikastamiseks ja tema suiraks ümbertöötlemise protsessi käivitamiseks ning talveks konserveerimiseks. Tekkinud segu paigutab mesilane jalgadel olevasse karvadest moodustunud korvikesse, tekivad graanulid. Graanulid toob mesilane tarru ja paigutab jalgadega kärjekannu. Noored mesilased lükkavad need ilusti kannu põhja ja pressivad kokku, kõrvaldades nii liigse õhu. Ühte kannukesse mahub 18 õietolmu graanulit, mis on korjatud erinevatelt taimedelt erineval ajal. See võimaldab saada väga rikkaliku koostisega suira.
Kannukesse lisavad mesilased täiendavalt bioaktiivseid aineid. Kui kannuke on 2/3 täis, siis pannakse peale mett ja lõpus kaanetatakse kannuke kinni. Kannukeses olevas segus käivituvad keerulised biokeemilised protsessid. Segus arenevad mikroorganismid ja bakterid. Protsessi normaalseks kulgemiseks hoitakse temperatuur 35 ºC juures, tagatakse kõrge niiskus, taru hoitakse eriti valvsalt steriilne.
Õietolmu terad paisuvad, nende kestad katkevad, osaliselt lahustuvad, õietolmukese sisus käivitub vitamiinide, kasvuhormoonide, antibiootikumide ja teiste bioaktiivsete ainete süntees nagu tavalise tera idanemise puhul. Vajalikus faasis see protsess seiskub. Protsess, nagu leiva küpsetamine, kestab 2 nädalat ja lõpus tekib vajalike omadustega suir. Protsessi lõpus hoogustub käärimine (toimuvat vahel nimetatakse ka õietolmu sileerimiseks), suureneb bakterite poolt toodetava piimhappe hulk, suir steriliseeritakse.
Suira tarvitavad (vajadusel veel lõplikult mitte moodustunud) mesilased, kui toodavad mesilasema või töömesilaste toitepiima või kui teevad vakladele toidusegu. Suira tarvitavad rohkem noored mesilased kasvuks ja arenemiseks.
Suiras säilivad peaaegu kõik õietolmus olevad ained, täiendavalt on seda küllastatud ja selles on sünteesi tulemusel tekkinud uusi aineid. Suiras on palju vitamiine (B1, B2, B3, B5, B6, E, C, P, D ja K), makro- ja mikroelemente (kaalium, magneesium, fosfor, raud, vask, tsink, kroom, jood, koobalt jt), asendamatuid aminohappeid ja rasvhappeid (oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid), fermente, looduslikke antibiootikume, antioksüdante, hormoone ja teisi bioaktiivseid aineid. 30 g suira annab organismile päevase vajaliku normi aminohappeid (sellega võib asendada umbes 150 g liha või 2 muna).
Kvaliteetse suira puhul mesilaspere alati tugevneb ja suureneb, mesilaste eluiga pikeneb kuni 50%. Nimelt suir, aga mitte õietolm, on mesilaste valgu-, mineraali- ja vitamiinirikas toit.
Suir suurendab toitainete omastamist ja nende toime tõhusust inimese organismis. See on suurepärane vahend kõhnumise ja aneemia puhul; taastab kilpnäärme, maksa, seedetrakti, närvi- ja endokriinse süsteemi normaalse tegevuse; parandab vereringlust; alandab vererõhku; suurendab leukotsüütide, erütrotsüütide ja hemoglobiini sisaldust veres; taastab kasuliku mikrofloora soolestikus; pidurdab onkoloogiliste protsesside arengut; peatab skleroosi arengu, peatab enneaegse vananemise; tugevdab immuunsüsteemi.
Kõige tähtsam on võime käivitada eneseravimisprotsessid organismis. Praktikud täheldavad, et suir teeb korda terve organismi, tervendab ja ravib peaaegu kõike.
Selleks, et kasutada suira tervendamise või ravi eesmärgil, tuleb seda tarvitada meeseguna, süüa ning seejuures võimalikult kaua mäluda. Vett mitte peale juua. Tervendav toime (ühekordne doos 2-5 g kolm korda päevas 20 minutit enne sööki) hakkab ilmnema juba esimese ööpäeva jooksul, jõud tuleb organismi tagasi juba 2-3 päeva pärast. Hakkab taastuma veresoonte elastsus, kaduma trombide alged, langema vererõhk, intensiivistub aju tegevus, paraneb mälu, kaob grippi haigestumise oht.
Abi saamiseks raskete haiguste puhul tuleb suira tarvitada ravitsükli ajal kokku umbes 100 g. Suira kasutasid juba ammustel aegadel edukalt nii Tiibeti, Hiina, India, Vana-Kreeka kui ka Kesk-Ida arstid ja ravitsejad.
Autor: Virgo Mihkelsoo
Allikas: Remedyway.ee
