Suhtes ei saa oma varju peita

Kas teadsid, et kõik suhted siin maailmas, isegi ideaalseimad, jõuavad varem või hiljem tupikusse. Võid olla väga hell, hoolitsev ja armastav ning osata tülisid ja konflikte vältida, kuid partner näitab sulle kindlasti sinu varjatud omadusi ja ka kõike muud, mida püüad iseenda eest peita. Šveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung nimetas kõike, mida inimene iseenda eest peidab ehk milline ta ei taha olla, varjuks. Mõistele vari omistati hiljem psühholoogiline tähendus. Me ei soovi enda varju näha. Küll aga märkame teravalt teiste omi. Eriti kui oleme pikaajalises suhtes, näitame teineteisele omadusi, mida enda eest varjame. Partnerluses ei ole võimalik oma varju peita. Suhe aitab mõlemal osapoolel oma varju näha, kirjutab Alexis Varnum.

Me tunneme ebamugavust ja enamasti tahame ennast kaitsta, kui meie puudustele tähelepanu juhitakse. Protestime ja ütleme vastu: “Vaata ennast!“ Lisaks hakkame partnerile tema puudusi ja nõrku kohti üles lugema. Tekib konflikt. Paljude jaoks on tüli signaaliks, et on aeg lahku minna.

Jookse minema! See partner ei ole minu jaoks! Minu õige partner ei ütleks mulle kunagi nii julmalt ega koledalt. Kuidas ta võib, ise ütleb, et armastab mind, aga samas teatab, et ma olen nii halb ja minus on nii palju asju, mis talle ei meeldi. See suhe on viga. Kuidas ma võisin nii loll olla! Ma ei vali enam mitte kunagi endale niisugust julma inimest.

Sellised mõtted loovad üksindust. Sa tead, et kõik suhted jõuavad ükskord konfliktini. Kui suudad konflikti lahendada, jõuab suhe uuele arengutasemele. Suurte vastuolude korral sulguvad partnerid tavaliselt endasse. Solvutakse ja oodatakse, millal teine tuleb andestust paluma.

Aeg ravib varjud, aga ilma enda kallal töötamata varjud ei lahustu ega kao kuskile. Pika vihaga inimene jääb partneri muutumist ootama, ta unustab, mis nende vahel head on olnud, ning teadvusesse jääb alles vaid varjudega pimestatud inimene. Milline valik teha, kas minna lahku või püüda suhet arendada? Ebaküpsed inimesed lähevad lahku. Küpsed täiskasvanud valivad eneseuurimise ja suhte arengu. Kuidas jätkata, kui sind ei usaldata, sulle öeldakse, et oled teise elus viga, ning partner on sinu ees suletud? Kuidas tupikust väljuda? Vastused küsimustele tulevad järgmises osas.

Tupikust väljumise saladus ja suhte uuele tasandile viimine peitub iseendale tunnistamises, et oled partnerist sõltuvuses, tema külge klammerdunud ja vajad tema energiat. Tuleb olla iseenda ja oma partneri vastu aus ning mõista, kuidas tekib emotsionaalne tupik. Lapsepõlvest saadik on meisse juurdunud soov heakskiitu pälvida. Ootasime tunnustust nii vanematelt kui ka koolist. Olime harjunud, et saame oma tegude eest kiita või laita. Sellesama harjumuse oleme edasi kandnud ka suhetesse. Ootame verbaalset või mitteverbaalset heakskiitmist. Vajame oma armsa inimese tunnustust.

See partner, kes pidevalt teisele tähelepanu pöörab ja oma energiat annab ning sageli kinnitab, et teine on talle väärtuslik, hakkab ennast tundma kui võlausaldaja. Ta on sisemiselt tühi, sest annab kogu aeg endast midagi ära ning oma energiariismete säilitamiseks ei taha ta enam suhet jätkata. Ta tunneb alateadlikult, et lähedane tõmbab temast pidevalt energiat, tal tekib soov suhtest põgeneda ja suhtlemine üldse lõpetada. Temast saab inimene, kes tahab vaid vähesel määral suhteid luua. Partneris on aga jätkuvalt vajadus heakskiidu ja tunnustuse järele – temas ei muutu midagi, talle on suhted endiselt vajalikud. Olukorda tuleb tunnistada nii endale kui partnerile. See võib olla raske, eriti juhul, kui teine on juba põgenemas. Võib-olla ta otsib endale varjupaika ja kedagi, kes teda energiast tühjaks ei tõmbaks. Võimalik, et ta otsib uut partnerit, kes tema energia taastaks.

Inimesed on alati valmis võtma sellelt, kes on nõus andma. On ka selliseid inimesi, kes hea meelega oma energiat teistega jagavad. Neid nimetatakse pluss-inimesteks. Sellised inimesed elavad armastuses ja külluses. Nad on loodud printsiibil “Mida annad, seda saad vastu”. Kui oskad armastust jagada, siis saad vastu armastust tema erinevates vormides: suhetes, tervises, tulus ja kingitustes.

Paarisuhtes ja hoiakutes suhetesse tehakse mitmeid vigu. Mõni olulisem, millele võiks tähelepanu pöörata.

“See on minu saatus.”

Suurema osa saatusest kujundavad lahendamata jäänud sisemised konfliktid.

Midagi ei tule ega mõjuta kusagilt väljastpoolt.

“See suhe ei rahulda mind!“

Kui su suhe kestab, siis järelikult oled sellega nõus – suhe rahuldab sind. Käesoleval hetkel ei olegi midagi muud. Enne kui sa ise ei muutu, ei muutu midagi ka su ümber.

“Olen üksindusest väsinud!“

Üksindus on suhete vältimise tulemus. Kui oled üksi, siis see on sulle praegu vajalik, sest üksi olemine täidab tähtsat funktsiooni – nii on ohutu olla. Kuni sa muud lahendust ei leia, olukord kestab.

“Olin nii loll, et temaga abiellusin.“

Abiellumine oli tookord sinu jaoks parim variant. Tollal ei olnud sa millekski muuks valmis. Sinu valik oli õige. Aktsepteeri fakti ja ära ennast süüdista.

“Kui midagi teisiti teha, siis läheb kõik hästi!“

Mitte mingisugune väline tegevus ei muuda suhtes midagi, sest toimuva aluseks on alateadlikud psühholoogilised põhjused. Enne kui põhjuseid ei muudeta, siis midagi peale väliste dekoratsioonide ei muutu.

“Uue partneriga on kõik teisiti!“

Ei ole. Partneri valimise protsess on keeruline. Valiku tegemisel võivad peamist rolli mängida rahuldamata alateadlikud vajadused. Niikaua kui sa pole alateadlikke vajadusi katnud, valid alati kaaslase sellest lähtudes, mitte teadvustatud naudingu printsiibist. Teadvustatud nauding on see, kui sul on iseendaga hea olla. Ka koos partneriga on huvitav ning seepärast valid tema. Esialgu küsi eneselt, kas sul on iseendaga hea.

“Tema on kõiges süüdi!“

Paarisuhtes soovivad partnerid sageli teineteiselt saada seda, mis neil endal puudu on. Omavahelised tülid ja konfliktid tekivad seetõttu, et mõlemad tahavad teiselt saada seda, mida kaaslane ei ole võimeline andma. Enamasti ei ole suutnud soovitut pakkuda ka ema ega isa. Kui suhtes on midagi viltu, siis vastutust kannavad mõlemad.

“Armastus on läbi!“

Jah, see on võimalik. Tutvudes oli armumine, mis on armastuse esimene etapp. Armumine kestab maksimaalselt kolm aastat ja siis tunne kaob. Asemele tekivad uued tunded, kuid tingimusel, et sa neid tundeid tahad.

“Armastan teda nii palju, et ei suuda temata elada!“

Kui arvad, et sa ei saa elu ilma kellegi või millegita nautida, siis see ei ole armastus. See on nagu sõltuvus mõnuainest.

“Tõeline armastus ei möödu!“

Möödub. Kujuta armastust lõkkena. Lõkke tegemiseks on vaja tuld, põlemiseks on vaja puid lisada. Kui lõke jääb järelevalveta ning puid alla ei visata, siis tuli kustub ja alles jääb vaid tuhk. Armastusega on samad lood. Selleks et suhtes tunded ei häviks, on vaja jõudu ning energiat panustada. Kui suhet hoiavad vaid lapsed, ühine kodu, kohustused ja moraal, muutub elu üksluiseks ja tuli kustub.

“Elus on vaid üks armastus!“

See ei ole tõsi. Mõni inimene armastab korra, aga teine korduvalt. Igaühel on oma lugu. Kõik liigub edasi ja muutub. Planeedil Maa ei ole midagi lõplikku.

Lõpuks kõige olulisem – ideaalseid suhteid ei ole olemas. Igas koosolemises on rõõmud, mured, kurbus, imetlus, solvangud, valu, kannatused, pisarad, tänulikkus ja palju muud.

Ära võta kõike kirjutatut südamesse, sest reaalne elu on tunduvalt keerulisem kui mistahes selleteemaline arutelu. Ja alati on võimalus areneda – igaühel individuaalselt ja ühiselt koos.

Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Alexis Varnumi uuest raamatust “Armastus ja suhted uues reaalsuses”.

Seotud