Need sõnad, mida inimesed pärast lahkuminekut endale ütlevad või milliseid sõnu nad kuulevad, on väga mõjusad ja kannavad sõnumit. Inimesed teavad, et sõnad muinasjuttudes pole tõsi. Kui kuuleme fraasi “… siis elavad nad õnnelikult tänase päevani”, teame kõik, et tegelikult ei ole olemas lõpmatut õnne. Võibolla on olemas “tegeliku tänase päevani”, “loodetavasti tänase päevani” või isegi “meie-jaoks-ideaalse päevani”. Kas poleks suurepärane, kui pärast suhte lõppemist võiks lihtsalt kätt suruda ja öelda: “Aitäh, oli vahva,” ja minna siis oma teed? Või hoopis: “Tänan, õppisin sellest suhtest palju,” või “Milline vägev seiklus see oli! Ela hästi.”
Selle asemel olete suurema osa ajast sügavas leinas ja tunnete, justkui oleks teie pea kohal tume pilv. Kas on teisi võimalusi, mida mõelda või tajuda? Lein on tõeline, aga kas tume pilv peab ikka pea kohal olema? Kas selle asemel ei võiks olla armastuse loojangukuma? Kas suudaksite ümbritseda end tänutundega armastuse vastu? Kas suudaksite peatuda ja mõelda: Oo, milline huvitav aeg see minu elus oli. Kas polnud hämmastav peatükk? Kas võiksite tunda uudishimu selle vastu, mis ootab ees? Kas peab ilmtingimata jääma tumeda pilve alla tormi ootama? Nagu enamik inimesi näete küllap teiegi armastust kui mäge, mille jalamile alla orgu ei jagu suhteid. Kas üksiolemise aegadel pole väärtust? Loodetavasti lubate endale pärast suhte lõppu kurbust, kuid teadke, et pidev negatiivne mõtlemine vaid süvendab kannatust.
Rääkige inimestega, eriti eakamate inimestega. Kuulake, milline hämmastav elu on neil olnud nii suhtes kui üksi olles. Rääkimisel, mediteerimisel, palvetamisel ja sisenduste lausumisel on teadvuse kõigile tasanditele uskumatult tervendav mõju. Tervendavalt mõjub ka vaikus. Mõned inimesed räägivad teile isegi seda, et pärast suhete lõppemist sai nende elu tähendusrikka mõõtme, see oli aeg taasloomiseks, muutumiseks ja arenemiseks.
Inimesed on lahkumineku käigus hakanud taipama väga olulisi asju. Kui suudate, siis püüdke avada oma meel, et näha, kuidas suhte lõppu on võimalik teistmoodi, koguni positiivselt tajuda.
See, mis paljusid piinab, on hirm. Üks suhte lõppemisega seotud hirmude allhoovusi ongi hirm mahajäetuse ees. Näiteks mõtlete: Ta oleks pidanud minuga jääma. Kuidas te saate selles kindel olla? Võibolla see pole lihtsalt tõsi, kuid asja võib näha ka teise nurga alt. Võibolla oleksite pidanud olema selle inimesega armusuhtes 23. eluaastast 25. eluaastani ja pärast seda kellegi teisega 30. eluaastast kuni 51. eluaastani. Inimesed tulevad ja lähevad, kuid armastus võib jääda.
Jällegi, teile tundub, et palume teil oma mõtlemist muuta ja eks me seda teemegi. Aga teie mõtlemist võib piirata uskumus, et kaotuse korral on võimalik ainult ühtmoodi mõelda – tavaliselt negatiivselt. Lõpptulemusena soovite te ju oma mõtlemist avardada, et hakata nägema rohkem võimalusi ja piiranguteta viise elusündmuste tajumiseks. Suhted pakuvad meile uusi võimalusi mõista, kes me oleme, mida me kardame, kust tuleb meie jõud ja milline tähendus on tõelisel armastusel.
Mõttetera, et suhted on õppimisvõimalused, võib näida ebaloomulik, sest me teame, et suhted võivad olla masendavad, keerulised ja isegi südantmurdvad. Ja ometi võivad suhted pakkuda nii palju enamat. Suhted annavad meile parima võimaluse leida tõelist armastust ja tõelist tervenemist.
Kui tunnete pärast lahkuminekut kaotusvalu, võite ekslikult tunnetada, et teie terviklikkus on haihtunud. Kui arvate, et teie terviklikkuse loob keegi teine, siis usute, et teist endast ei piisa – te pole täielik, te ei suuda leida omaenda armastust ega suuda luua õnne ei isiklikku ega tööellu. Selle asemel et püüda leida õiget inimest, keda armastada, püüdke teha nii, et te ise oleksite armastusväärsem. Selle asemel, et pidevalt paluda oma partneril end rohkem armastada, muutuge ise selliselt, et teid on võimalik rohkem armastada. Aga kui te olete igati väärtuslik, kuid teie partner lahkub ikkagi, siis polnud ta teie jaoks õige.
Armastuse leidmiseks peaksite endalt küsima, kas annate omalt poolt nii palju armastust, kui palju ootate teistelt, või kas ootate teistelt armastust rohkem, kui teie neid või ennast armastate.
Üks vana ütlemine kõlab väga õigesti: “Kui sinu paat vee peal ei püsi, ei taha keegi sinuga ulgumerele seilama tulla.”
Katkend pärineb Louise L. Hay, David Kessler’i raamatust “Murtud südame tervendamine. Kuidas leida rahu pärast lahkuminekut, lahutust või lähedase surma?”
