Ülekäte kasvanud stress pani teadlased tööle
1999. aasta 20. aprillil jalutasid kaks keskkooliõpilast Columbine’i keskkooli ning avasid tule. See oli esimene massitulistamine Ameerika koolis, mille tulemusel kaotas elu 15 inimest. Maailmas algas laialdane diskussioon selle üle, mismoodi selline asi juhtuda sai ning hiljem küsitleti õpilasi, et välja uurida, mida tuleks nende arvates teha selleks, et midagi sarnast enam ei juhtuks. Populaarseim vastus oli see, et tuleb piirata relvade kättesaadavust. Rebecca Brachmann, kes oli tol ajal õpilane New Jersey keskkoolis, oli ainus, kes lähenes asjale teisest küljest ning tõi diskussioonis fookusesse vaimse tervise. Tänapäevalgi algab pärast sarnaseid tragöödiaid ründajate vaimuelu lahkamine, eriti juhtudel, mis puudutab koolitulistamisi. Veel kaks kümnendit tagasi olid sellised teemad täiesti võõrad. Brachmann oli alati olnud nutikas tüdruk ning taolised sündmused panid teda taaskord kastist välja mõtlema ning asetasid ta küsimuse ette – mis väljakannatamatud tingimused need võisid olla, mis pani noori inimesi võtma kasutusele nii drastilisi meetmeid nagu koolitulistamine?
Koolitulistamine ei ole aga kaugeltki ainus stressi vallandumise näide, sest mitte kõik stressis inimesed ei haara relva järele. Küll aga haarab stress meid sageli enda raudsesse rüppe ning hakkab vaikselt, kuid järjekindlalt õõnestama nii vaimset kui füüsilist tervist. Samal ajal kui modernne meditsiin on suurte sammudega liikunud selle suures, et tervendada inimese füüsist, hakatakse alles nüüd avama silmi selles osas, kui suur roll on vaimsel tervisel. Veelgi enam – järjest enam uuritakse seda, kuidas füüsiline ja vaimne tervis on omavahel seotud ning mil määral üks teist mõjutab. Nii selgubki, et stressil on meie füüsilisele tervisele ääretult suur mõju ning see vajab tähelepanu, eriti maailmas, kus stressi nimetatakse ka “kultuuriliseks seisundiks” ning sellest on saamas uus normaalsus.
Brachmann on nüüd neuroteadlane Colombia Ülikoolis ning kuulub nende teadlaste tiimi, kes üritavad välja uurida keerukat seost stressi ja vaimse tervise häirete vahel. Pikaajalist stressi peetakse 60% haiguste tekkepõhjuseks, nagu väidab Ameerika stressi instituut. Hullemal juhul võib see viia vaimsete murdepunktideni, depressiooni, enesetappude ning hullemal juhul loomulikult ka koolitulistamiseni. Teadlased otsivad endiselt seoseid ning on eesmärgiks võtnud välja uurida, kuidas täpsemalt stress erinevaid tervisehäireid põhjustab. Põhjus võib olla nii aju mõjutamises või immuunsüsteemi ülekoormamises. Või siis neis mõlemas. Mis iganes põhjus, Brachman on teinud oma eesmärgiks probleem välja otsida ja likvideerida. Tema tiim Columbias uurib, kas on võimaik muuta seda, kuidas nii aju kui immuunsüsteem stressiga toime tulevad – olgu siis tegemist spetsiifilise süsti, protseduuri või tabletiga, mis aitaks inimestel tervislikul moel seda reguleerida. Lühidalt öeldes otsivad nad vaktsiini stressi vastu ning nad ei ole esimesed, kes selle mõtte on välja käinud.
Kõik algab emaüsas
Teadlased depressioon on valdavalt levinud naiste seas. “Võtab tohutult aega enne kui me saame väita, et miski saaks olla efektiivne vaktsiin depressiooni jaoks,” lisas ta. Teadlased seevastu leiavad, et pole mõtet oodata, kuni stress tekitab posttraumaatilise stressi, diabeedi või südameataki, ning asuda seda alles siis ravima.
Allikas: 6 tõhusat nippi, kuidas leevendada stressi
“See kõik on sinu peas” ei tööta? Loe, miks stress ei ole ainult sinu peas, vaid ka närvisüsteemis!
Sodiaagimärgid ja stress: kuidas erinevate tähemärkide esindajad tulevad toime pingega
8 ootamatut depressiooni põhjust
6 tõhusat nippi, kuidas leevendada stressi
Kassidel on teaduslikult tõestatud holistilised ravivõimed: nende nurrumine tervendab rakke ja alandab stressi
Toitumisnõustaja Liis Orava soovitused depressiooni ja ärevushäirete korral
Oled depressioonis? Stephen Hawkingil on sulle ilus sõnum
