Läinuks evolutsioonil teadvusega elu loomisele kasvõi kümme protsenti kauem aega, poleks inimesi olemaski. Hilinemine tähendanuks kõrbemist Päikese armutus tules. Elon Muski kolmveerand tunnine arutelu päädis möödunud laupäeval järeldusega, et teadvusega olenditest tublimana ja samas erakordselt ebatõenäolise tekkimise tõttu tuleks saata inimese teadvus igaks juhuks turvalisse paika tallele, näiteks Marsile.
Evolutsiooni ajakavas kümne protsendiga möödapaneku mõistmiseks on oluline arvestada Maa umbes 4,5 miljardi aastase vanusega, millest moodustab inimese mõne miljoni aastane arengulugu imepisikese ajavahemiku. Võimalik, et meile on jäänud halvimal juhul veel paarsada miljonit aastat, enne kui muutused Päikesel põhjustavad Maa ülekuumenemise. Taolises kümnete miljonite aastate suuruses plaanis tähendanuks pisike nihe aegreal valmimist vahetult enne kõrbemist.
Antud argumendi üle pikalt vaidlemata peaks olema ilmne, et inimese olemasolu meile teadaolevas maailmas on ebatavaline. Sama võib öelda kogu elusa ja teadvust omava looduse kohta. Otsingutest hoolimata pole teist elu meile teada. Siit järeldub, et see, mis meil on, on üliharuldane. Sellest sünnib vastutus seda hoida. Isegi kui koduplaneedil meid enam ammu enam ei eksisteeriks, oleks varukoopial universumi jaoks mõningane väärtus.
Samal ajal oleme esimest ja seni ainukest korda 4,5 miljardi Maa aasta jooksul jõudnud arengutasemeni, mis avab võimaluse teadvusega elu läkitamiseks teisele planeedile. Alles jäänud aega pole kuigi palju ja pidades end üpris optimistlikuks, märgib SpaceX’i juht, et kirjeldatud võimalust polegi võib-olla enam kuigi jäänud. Enne peaksime veel pingutama, et jõuda mitmel planeedil laiuva tsivilisatsioonini.
Visionääri seljataga kõrguv 55-meetrine Starship MK 1 raketi prototüüp täitis Muski kõnest olulise sõnadeta osa. Kõigile oli niigi selge, millele peaks rajama inimkonda paljundamise lootused. Valida polegi palju. Kellelgi teisel pole sama võimsat raketti kõrvale panna. Marsi idee realiseerimiseks lisanduks raketi 55 meetri kõrgusele teisele astmele veel ca 70-meerine kanderakett. Olgu võrdluseks 74 meetri kõrgune Tallinnas Viru hotell. MK 1 prototüüp on enam-vähem testimiseks valmis ja alanud turvakontrolli audit peaks lähiajal lõppema.
Esimene lend toimub plaani järgi kuu-paari pärast, kui üheksameetrilise läbimõõduga ja 120 meetri kõrgune raketimürakas lahkub Maa pinnalt umbes paarikümne kilomeetri kõrgusele lennule. Seejärel peaks maanduma see sarnaselt Falcon rakettidele saba ees parkimisplatsile, et seda saaks tulevikus uuesti kasutada.
Uuesti kasutamises peitub kogu ettevõtmise tuum, mille tõttu hoitakse iga kosmoselennu pealt kokku kõvasti raha. Lennu hinnast moodustab kanderaketi ehitamise kulu umbes 80 protsenti. Summad on miljonites. Arendustöö kulu on olnud aga miljard dollarit. Elon Muski hinnangul peaks saama kõiki raketi osi kasutada vähemalt sada korda.
Seni kosmose äri põhiosa kandva Falcon 9 raketiga kliendi mõne tonnise, kuid sadu miljoneid väärt kauba geostatsionaarsele orbiidile lennutamise eest küsitakse umbes 62 miljonit dollarit. Raketi esimese astme taaskasutamise kulud moodustavad väidetavalt vähem kui pool ühekordse raketi kasutamise kuludest. Spekuleeritakse, et see on umbes 10 miljoni dollarit. Esialgsete plaanide järgi kasutatakse esimese astme raketti järjest kümme korda ja siis läbib see põhjaliku hoolduse.
Kümne kasutuskorraga hoiaks firma kokku kümneid miljoneid dollareid, mida ei pea kliendiga jagama, sest konkurents on nõrk. Käesoleval aastal sooritas esimese kommertslennu 65-tonnise kandejõuga Falcon Heavy rakett, mille esimese astme moodustavad kolm Falcon 9 tõukurit. Seega võib suurema raketi ühe lennuga teenida vähemalt kolm korda rohkem.
Marsi kava juurde tagasi tulles on ehitusjärgus koguni kaks prototüüpi. MK2 mudelit plaanitakse samuti lähiajal proovile panna, et juba poole aasta pärast sooritada esimene sõit raha eest. Mõlema prototüübi uued kanderaketi astmed on Falcon Heavy omast peaaegu viis korda võimsamad. Kõik see viitab tõsisele kosmilise kaubaveo uuendusele.
Sellega Elon Muski plaanid ei piirdu. Kavandamisel on Starship versioon 2.0 mille läbimõõt oleks tänasega võrreldes 18 meetrit ja kõrgus umbes 240 meetrit ehk kolm ja pool Viru Hotelli üksteise otsas. Arvutuste järgi suudaks järgmise põlvkonna rakett toimetada Maa orbiidile, Kuule või Marsile sadu tonne. Ega vähemaga tohigi arvestada, sest Marsile peab viima korraliku hotelli, kus teadvusega elu saaks voodis lamades telefoniga mängides oma saatust oodata.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 Kas sina oled andmeseksuaal?
Kas elame nähtamatus vanglas?
Mis tähelt sina pärit oled? Kas me võime olla tõesti kosmilist päritolu? Kas mäletad, hallo kosmos?
