Soovid häid suhteid? Siis väldi neid nelja inimtüüpi

Kui varem olid suhted minu jaoks rohkem nagu loterii - kunagi ei teadnud päris täpselt, kas saan jackpot'i või mitte -, siis ajaga olen õppinud ühelt poolt ennast ja teiselt poolt erinevaid karaktereid nii palju tundma, et oskan paremini orienteeruda. Usun, et inimsuhetest ei pea kümne küünega kinni hoidma - kui tunned, et sõprus on oma aja ära elanud, see ei toeta sind enam, vaid kärbib hoopis su tiibu, ei paku naudingut koosolemisest või on mingil muul moel ebameeldivaks muutunud, siis jumala eest, lase lahti, eraldu! Kõik me muutume ajas ning on täiesti normaalne, et kasvame sõpradest lahku (või mõne ammu unustatud sõbraga taas kokku). Samuti usun, et halbu inimesi ei olegi olemas, on vaid toksilised käitumismustrid, mille inimesed on ühel või teisel põhjusel endale külge haakinud, kirjutab raamatu"Tüdruk, sina oled ilus" autor Agnes Kajander.

“Ma arvasin, et kõige halvem asi elus oleks jääda üksi. Pole tõsi. Kõige halvem on olla koos inimestega, kes panevad sind tundma, et sa oled üksi.” Robin Williams

Me ei saa kedagi muuta, need muutused saab teha ainult inimene ise. Ainus, mida sina teha saad, on mitte lasta kellegi toksilisel käitumismustril ennastki mürgitada. Seega hoia eemale nendest inimtüüpidest:

Kiusajad

Jah, ka täiskasvanuelus on kiusajad olemas, kahjuks ei kao nad lapsepõlvega. Neid võib leida näiteks kolleegide või ülemuste hulgast, kõikjalt. Üks kiusajate meelispaiku on internet. Minu meelest on kiusajate kohta väga tabavalt öelnud India munk ja joogaguru Paramahansa Yogananda: “Mõned inimesed üritavad olla pikemad sellega, et lõikavad teistel pead otsast.” Just nii ongi. Kiusamine on alati võimumäng, mis üritab öelda: ma olen võimsam kui sina! Need, kes on tõeliselt õnnelikud, kes teavad oma väärtust ja missiooni siin elus, ei ole kunagi teiste vastu õelad. Neil pole mingit vajadust enda upitamiseks teisi kritiseerida, naeruvääristada või alla suruda. Mida enesekindlam sa ise oled, seda vähem kiuslikke inimesi su teele satub. Kiusajad kardavad neid, kes tõesti teavad oma väärtust. Kui see aga siiski juhtub (ja see on juhtunud ühel või teisel viisil enamikuga meist!), mõtle kiusajatest pigem kaastundega. Õelad inimesed kogevad või on kogenud õelust oma elus päevast päeva ja nad lihtsalt ei oska sellest nõiaringist lahkuda. Minul näiteks oli kiusajast õpetaja, umbes üheksandas klassis. Kui ma olin juuksuris endale need “imelised” lokid saanud, kargas õpetaja mul tunni ajal juustesse, sasis, sikutas ja mõnitas: “Oled omale kuhja pähe ajanud, kuid selle all pole mitte midagi!” Mul oli nii kohutavalt häbi, et ma ei rääkinud juhtunust kellelegi. Mu ema sai aru, et midagi on lahti, ja lubas mul järgmisel päeval koolist koju jääda, aga ma ei rääkinud tallegi, mis juhtus. Kuid oleksin pidanud rääkima! Lapsi, keda toosama õpetaja traumeeris, oli ju veel ja veel, ning see kestis aastaid.

Õelat, mitteaustavat käitumist ei pea keegi taluma, see ei ole okei. Paar tüdrukut on mulle pihtinud, et vastuhakk teeb olukorra ainult hullemaks. Mina ütlen, et ei tee. Samaga vastamine viib sind kiusajaga samale tasemele, kuid kindlasti ära kannata vaikuses, hirmus ja häbitundes. Löö häirekella, siin pole midagi häbeneda, sa lihtsalt seisad iseenda eest! Sama julgelt astu välja ka teiste eest, keda kiusatakse.

Enesekindluse õõnestajad

Tõsi, tugeva enesekindluse juured algavad sinu enda seest, sõltumata sellest, mida teised su kõrval arvavad ja ütlevad. Sellegipoolest pole positiivsel lainel kerge püsida, kui sinu lähiringis on negatiivseid inimesi, kes sind oma raskusega pidevalt alla kisuvad. Siia kategooriasse paigutan ma näiteks kroonilised muretsejad. Inimesed, kes usuvad, et kõik, mis saab valesti minna, see nõnda ka läheb. Need, kes ei tundu grammigi uskuvat sinu võimetesse asju hästi teha, hakkama saada, olukordi lahendada. Siia kuuluvad ka inimesed, kel on komme öelda, mida sa tegema peaksid, ning kes mõtlevad vaid takistustele, mitte võimalustele. “See pole sinu jaoks! Sa peaksid hoopis…”, „Sa ei saa sellega hakkama!” jne. Kas tuleb tuttav ette? Minu sõprusringkonnas ei ole sellistele inimestele kohta, kuid pere ja sugulaste seas on teinekord sellist suhtumist ikka ette tulnud. Tihti pole selle taga pahatahtlikkus, vaid mure ja hoolimine, ning need inimesed ei aimagi, et toovad kasu asemel kahju. Siinkohal on oluline avatud suhtlus ja kindlate piiride kehtestamine. Kui see ei aita, võid ka lihtsalt ette kujutada, kuidas teise sõnad sul üle pea voolavad, sinusse jälgi jätmata.

Manipuleerijad

Inimesi, kes teisi omakasu eesmärgil ära kasutavad, võib olla üsna raske ära tunda. Sageli tegutsevad nad nii peenelt ja salakavalalt, et sa ei pruugi esimese hooga taibatagi, et sinuga on manipuleeritud. Ohutuled peaksid süttima siis, kui taipad, et kaaslane luiskab või salatseb, näiteks väänab mingi loo detaile. Leidub ka selliseid manipuleerijaid, kes valetavad nii veenvalt, et lõpuks pole sa isegi oma terves mõistuses kindel. Pärast osava manipulaatori ajupesu võid kippuda kahtlema, kas sa ikka nägid või kuulsid õigesti – seda isegi olukorras, kus faktid räägivad enda eest. Üks manipuleerijate lemmiktrikke on süütunde tekitamine, et sind sobival viisil käituma panna. Nad võivad olla väga abivalmid ja lahked, kuid hiljem mängivad sinus süütunde tekitamiseks märtrit: “Ma tegin sinu heaks kõik, kuidas sa julged nüüd minus kahelda!” või “Mina päästsin sind halvast olukorrast, sa peaksid tänulik olema!” Nii kummaline, kui see ka ei ole, sa tunnedki end süüdi, kuigi tegelikult tead küll, et ei peaks. Aeg-ajalt võivad manipuleerijad olla äärmiselt hoolivad ja mõistvad kuulajad, kuid seda ainult hetkeni, mil neil tekib võimalus sinu nõrkusi rünnata ja need enda kasuks tööle panna. “Kui sa ei tee nii, nagu ma palun, siis ütlen kõigile, milline sa oled!” Kokkuvõttes: hea kaaslane ei pane sind eales end halvasti tundma. Ei süütunnet tekitades ega ühelgi muul viisil.

Virisejad

Olgem ausad, meil kõigil on kehvi päevi või raskeid perioode, mil parim ravim on end sõbra õla najal tühjaks nutta. Hea sõber kuulab sind alati ära, ei kritiseeri ega vähenda sinu tunnete olulisust. Koos teemade läbiarutamine ja vastastikune toetus ongi sõpruse mõte. Krooniliste virisejatega on aga hoopis teine lugu. Nad kaeblevad esimesel, teisel ja kolmandal kohtumisel, mõnikord aastaid järjest, kuid ei tee ise eales midagi, et olukorda parandada. Kui üritad neid aidata, laovad nad ette lademetes vabandusi, miks üks või teine lahendus nende jaoks ei toimi. Vingujad ei otsigi lahendusi, vaid ärakuulajaid, kes neile lohutuseks “Oh, vaene sina!” laulu laulaksid. Võib-olla tundub neile, et probleemidest lõputult jahvatamine aitab nende lahendamisele kuidagi kaasa ning see juba ongi tegutsemine. Aga ei ole. Kaeblemine üksnes röövib aega ja energiat – nii rääkijalt kui ka kuulajalt.

Mõtle viiele oma kõige lähedasemale inimesele ja küsi endalt:

● Kas need suhted toetavad mind?

● Kas need suhted on äkki hoopis toksilised?

● Kas nad aitavad mul olla parim versioon iseendast?

Allikas: Jagamine ja hoolimine: eduka suhte kuus põhitõde

Suhted, mis on meile määratud kõrgemalt poolt

Suhte õppetund: vale inimene võib olla kõige õigem

Seotud