Tervet ja tasakaalus soolestiku mikrofloorat seostatakse tavaliselt pigem seedeelundkonna tervisega, kuid hiljutine UCLA (University of California, Los Angeles) teadlaste avaldatud uurimus tõestas, et probiootikumidel (nn kasulikel bakteritel) on soodne mõju ka ajutegevusele.
Teadlased on juba ammu tõestanud, et aju saadab signaale soolestikule, mis selgitab stressi ja teiste emotsioonide mõju seedesüsteemile. Kuid selle uurimuse abil tõestati, et signaalide liikumine on kahesuunaline. Selle info alusel on võimalik püstitada uusi uuringuid milles vaadelda, kuidas on võimalik dieedi või soolestikku mõjutavate ravimite abil parandada ajufunktsioone.
Uuringus osales 36 naist vanuses 18-55a ning nad olid jagatud kolme gruppi, millest üks grupp tarbis igapäevaselt probiootikumidega jogurtit, teine grupp tarbis ilma probiootikumideta jogurtit ning kontrollgrupile ei antud ühtegi kindlat toodet, mida tarbida. Osalejate aju aktiivsust erinevates aju osades mõõdeti funktsionaalse MRI-ga (magnetresonantstomograaf) puhkeolekus ja psühholoogilise testi sooritamise ajal.
Uuringut juhtinud dr. Kirsten Tillisch kommenteeris: “Uurijad leidsid enda üllatuseks, et mõju ajutegevusele võis märgata mitmes aju osas, sealhulgas mitte ainult nendes, mida seostatakse emotsioonidega, vaid ka nendes aju osades, mis tegelevad sensoorse info töötlemisega.”
Teine uuringuga seotud olnud autor dr. Emeran Mayer ütles: “Meie dieet mõjutab seedemikrofloora kompositsiooni ja tulemust – inimestel, kelle toidus sisaldub rohkesti köögivilju ja kiudaineid, on teistsugune mikrofloora, kui tüüpilist lääne rasva- ja süsivesikurikast toitu söövatel inimestel. Nüüd teame, et see ei mõjuta mitte ainult ainevahetust, vaid ka ajufunktsioone”.
Kõht juhib aju
Enamasti arvatakse, et aju on kehas juhtival positsioonil, kuid tegelikult saadab soolestik ajju rohkem informatsiooni, kui vastupidi. Kindlasti on paljud kogenud “liblikaid kõhus” või stressi tõttu korrast ära olevat kõhtu. Kuid soolestikuprobleemid võivad omakorda mõjutada vaimset tervist, tekitades ärevust ja depressiooni.
Mitmed uuringud on näidanud, et probiootikumid on loomkatsetel vähendanud ärevuselaadset käitumist, mõjutanud GABA (mitmetes ajuprotsessides osalev neurotransmitter) taset kindlates aju osades ning vähendanud stressihormooni kortikosterooni taset.
Kõige suurem kogus serotoniini, mis on meeleolu kontrolli, depressiooni ja agressiivset käitumist mõjutav hormoon, leidub tegelikult hoopis soolestikus, mitte ajus. Arvatakse, et see on üks põhjus, miks vahel antidepressandid, mis mõjutavad aju serotoniini taset, ei ole piisavalt tõhusad ning samas võib toitumise muutus tuua kaasa olulist mõju.
Seedemikrofloora mõjutab tervist väga mitmel moel
Viimastel aastatel on soolestiku mikrofloora mõju tervisele hakatud aina enam tunnustama. Lisaks vaimsele tervisele mõjutab see veel ka:
Immuunsüsteemi – bioloog Sarkiz Mazmanian usub, et seedesüsteemi bakterid suudavad “treenida” immuunsüsteemi vahet tegema “omade” ja “võõraste” mikroobide vahel. Tema tööde põhjal tegeletakse uurigutega, kuidas saaks probiootikume kasutada erinevate autoimmuunhaiguste ravis.
Geenide ekspressiooni – on leitud, et vastavate mikroorganismide olemasolu või puudumine imikueas, muudab püsivalt geenide ekspressiooni. Osade bakterite puudumine mõjutas õppimise, mälu ja motoorse kontrolliga seotud geene ning andis alust arvata, et soolestiku mikrofloora on tihedalt seotud varajase ajuarengu ja sellest lähtuva käitumisega.
Diabeeti – Taanis tehtud uuringu kohaselt on diabeetikute soolestiku mikrofloora erinev tervete inimeste omast. Sellest järeldati, et II tüübi diabeeti saab inimestel seostada soolestiku mikrofloora kompositsiooni muutumisega.
Ülekaalulisust – saledate ja ülekaaluliste inimeste soolestiku mikrofloora on erinev. Seda valdkonda on probiootikumide alases teadustöös kõige enam uuritud. Kui soovid kaalu kaotada, siis peaks soolestikufloora tasakaalu taastamine olema väga oluline osa sellest.
Autismi – normaalse soolestikufloora tekkimine esimese 20 elupäeva jooksul mängib väga olulist rolli beebi immuunsüsteemi küpsemisel. Seetõttu beebidel, kelle soolestikfloora ei arene korralikult välja, on kahjustunud immuunsüsteem ning suurem risk ADHD (käitumise- ja tähelepanuhäire), õpihäire ja autismi tekkeks, eriti kui neid on enne korraliku soolestiku mikrofloora välja kujunemist ka vaktsineeritud.
Sinu soolestiku bakterid on pideva rünnaku all
Soolestiku mikrofloora oleneb suures osas toitumisest ja elustiilist. Keskmine lääne tüüpi dieet hävitab kasulikke baktereid ning võimaldab soolestikus vohada halbade bakterite ja pärmseene kooslusel. Antibiootikumid hävitavad head soolestikubakterid – kui neid tõesti väga vaja võtta on, siis ei tohiks seda mitte kunagi teha ilma probiootikume kõrvale tarbimata.
Tavapäraselt kasvatatud lihaloomadele on rutiinselt antud antibiootikume, mistõttu toob nende liha söömine kehasse omakorda veel pidevalt väikeses koguses antibiootikume. Suhkrurikkad ja töödeldud toidud toetavad eelkõige nn “halbu” baktereid soolestikus, mis võtavad “headel” bakteritel eluruumi ja toidu eest. Lisaks hävitab soolestikubaktereid veel tihe kokkupuude kloori- või fluoriidisisaldusega veega, antibakteriaalsete seepide ja muu kodukeemiaga ning põllumajanduskemikaalidega.
Kuidas soolestiku mikrofloorat parandada?
Hinnanguliselt 80% sinu immuunsüsteemist oleneb soolestiku mikrofloorast. Seega on selle tasakaalu säilitamine oluline igasuguste haiguste puhul, alates külmetusest kuni vähini. Selleks, et toetada tervet ja tasakaalus soolestiku mikrofloorat, püüa teha järgmist:
– Väldi enda toidus tugevalt töödeldud ja rafineeritud toiduaineid.
– Söö traditsionaalset fermenteeritud ja hapendatud tooteid – mida suurem on erinevate pastöriseerimata fermenteeritud toitude hulk, seda suurem kasu soolestiku bakteritele.
– Võta vajadusel lisaks kvaliteetset probiootikumi toidulisandit.
Toimetas Katrin Suik
Allikas: www.telegram.ee
