Alustuseks tasub küsida, kas ja kui palju me soola vajame. See on küsimus, mille kohta leidub arvamusi ühest äärmusest teise. Ühelt poolt leitakse, et sool on meie keha jaoks hädavajalik aine, mis osaleb mitmetes rakutasandil toimuvates protsessides. Seda võiks kinnitada asjaolu, et nii loomad kui ka inimesed ihaldavad soolaseid maitseid. Teiselt poolt leiavad paljud koolkonnad, eelkõige toortoitlased, et sool on ebavajalik ja isegi ohtlik. Ka seda seisukohta on võimalik põhjendada, viidates soola ärritavale toimele ja liigsest soolast põhjustatud tervisekahjustustele.
Soolaga liialdamine on kahtlemata tervisele kahjulik. On hästi teada, et lihtsa rafineeritud lauasoolaga liialdamine võib põhjustada kõrgvererõhktõbe ja südame-veresoonkonna haigusi. Kuid samas, tervisliku toitumise lisana on veidi töötlemata mere- või mäesoola omal kohal. Milline on aga kehale sobiv soola kogus? See on keeruline küsimus, kuna lisaks asjaolule, et iga inimese organismi vajadused erinevad veidi olenevalt vanusest, kehalisest aktiivsusest ja ilmast, muutuvad pidevalt ka ametlikud soovitused. 2010. aastal alandas Ameerika Südameliit soovitatavat soola kogust 1500 mg-ni päevas. Värskemad teadustööd on aga leidnud, et liiga vähene soola tarbimine suurendab südamehaiguste riski samamoodi nagu liiga rohke soolatarbimine. Südamehaiguste esinemine oli naatrium ja kloor. Mõlemad ained mängivad meie kehas olulist rolli. Naatrium reguleerib koostöös kaaliumiga keha vedelikutasakaalu ja hapete-aluste tasakaalu ning on vajalik närvi- ja lihaskoe talitluseks. Kloori rolliks on samuti vedelike tasakaalu regulatsioon, kuid ka soolhappe süntees maos ning tärklise lõhustamine. Nagu iga aine puhul, kehtib ka naatriumi ja kloori kohta reegel, et nii selle aine nappus kui liiasus tekitavad terviseprobleeme. Kehas peab valitsema tasakaal.
Erinevused tavalise lauasoola ja rafineerimata soola vahel
Kõik soolad sisaldavad peamise komponendina naatriumkloriidi. Sellega aga rafineeritud lauasoola ja looduslike rafineerimata soolade sarnasus piirdubki. Looduslikes soolades on lisaks naatriumile ja kloorile ka terve hulk erinevaid keemilisi elemente. Erinevus rafineerimata soola ja tavalise valge lauasoola vahel on sarnane erinevusega rafineeritud valge jahu ja täisterajahu vahel. Rafineeritud sool jääb järele siis, kui mäe- või meresoolast kõik lisanduvad elemendid tööstuslikult eemaldatakse. Sarnaselt täisterajahuga on rafineerimata sool meie tervisele kasulikum kui valge rafineeritud lauasool. Tavalist lauasoola on töötlemise käigus kuumutatud kõrgetel temperatuuridel, mistõttu on muutunud selle kristalliline struktuur. Samuti on sinna lisatud paakumisvastaseid aineid ja jodeeritud soola puhul joodi. Professionaalsed kokad kinnitavad, et erinevate soolade maitsevahe on märkimisväärne ning eelistavad võimalusel pigem rafineerimata soolasid.
Erinevad looduslikud soolad
Erinevaid looduslikke soolasid on palju. Kõige tuntum on meresool, mida kogutakse väga erinevates maailma piirkondades. Väga hinnatud on Keldi meresool, mida kogutakse 2000 aastat vana meetodi kohaselt Keldi merest Iirimaa, Suurbritannia ja Bretagne’i poolsaare vahel. Üks kallimaid meresoolasid on Prantsusmaal kogutav fleur de sel (soola õis). Hawaii meresool võib olla kas punast või musta värvi tänu looduslike mineraalide sisaldusele.Koššeri sool on saanud oma nime selle tõttu, et seda kasutatakse tavapäraselt koššer-liha prepareerimisel. Mõned kokad eelistavad kasutada seda suurte ebakorrapäraste kristallidega soola selle mahedama maitse ja lisaainete puudumise tõttu. Must sool, mida tuntakse ka Kala Namaki nime all, pärineb Indiast. Sellel on tugev väävlilõhn ning see on sageli kasutusel Kagu-Aasia toitude maitsestamisel. Suitsutatud sool on meresool, mida on puidutule kohal suitsutatud – see sobib suurepäraselt grillitud liha ja kartulite maitsestamiseks.
Kõige tuntum looduslik mäesool on aga kahtlemata Himaalaja roosa sool. See pärineb Khewra soolakaevandusest Pakistanis Himaalaja mägede jalamil. See on maailma suuruselt teine soolakaevandus, millest on soola kaevandatud juba alates 13. sajandist. Sealt saadava soola värvus varieerub läbipaistvast, valgest ja heleroosast kuni päris tumepunase soolani. Tänapäeval on Khewra kaevanduses 18 tasandit ja üle 40 km tunneleid. Osa neist tunnelitest on eraldatud külastajatele ja ülejäänud kaevanduses toimub soola kaevandamine.
Mitmekülgselt tervist toetav
Himaalaja roosa soola Suhkruga on kerge liialdada – mida see sinu keha jaoks tähendab?
Kohv – head ja halvad küljed ning ajurveeda-põhine lähenemine
Parimad toidud närvisüsteemi rahustamiseks ja stressi vähendamiseks
