Ühe New Yorgi kunagise diskoloo refrään kordas: „More, more, more“ – „Enam, enam, enam.“ Just seda ju tegelikult sõltlane soovibki: pidevalt kõiki meelt muutvaid aineid enam tarvitada, sest kui on nauding, siis tahad seda ikka enam-enam-enam. Kui on reaalsusest põgenemine, siis ikka kaugemale, sügavamale, pimedamasse kohta. Kuidas sõltlasele see pidev liialdamise soov piltlikult selgeks teha?
Minu arvates on see tõesti nii, et kui soovitakse midagi muuta, tuleb teha asi nähtavaks. Kasutan seda ka oma töös. Kui inimene alustab programmis osalemist, alustamegi sõltuvusainete tarvitamise graafilise kirjeldamisega, nii-öelda kaardistame sõltuvuse/tarvitamise ajaloo.
