Et paremini mõista, kuidas ladustatud mentaalseid energiaid vabastatakse, pöördugem psühholoogia lemmikteema, unenägude, poole. Mis on unenäod? Traditsiooniline freudistlik käsitlus ütleb, et mõned igapäevaelus toimuvad sündmused avaldavad mõju, mis jääb emotsionaalselt väljendamata. Väike poiss tahab endale jalgratast, aga ei saa. Ta läheb magama ja unes näeb, et tal on ratas. Olukord jalgratta saamisega seoses polnud suurem asi, nii et poiss lükkas selle meeles kuhugi eemale. Ta surus selle alla. Kui ta magama läks ja enam oma mõtteid nii väga ei kontrollinud, oli meel vaba vabastama seda, mida ta poisi ärkvelolekuajal vabalt väljendada ei saanud. Me kõik kogeme sedasorti unenägusid üsna regulaarselt. Laetud sündmus ärkveloleku maailmast leiab tee unemaailma. See ei ole tahtega seotud tegevus. Sinu meel püüab vabastada moodustunud energiamustreid.
Unenägusid on igasuguseid. Freud nimetas seda tüüpi unesid soovi täitumiseks. See on samskara, mis on meeles moodustunud ärkvel olles ja mis vabastab energiat, luues mõtteid, mida unes vaatad. Need unenägusid moodustavad mõtted ei erine kuigivõrd ärkvel olles tekkinud automaatsetest mõtetest. Kahtlemata on need värvikamad, eriti pildiliselt. Seda seetõttu, et kui magad, saab meel täielikult mõtete loomisele keskenduda. Teda ei häiri siis meeleorganite poolt vastu võetu ega mõtete ja emotsioonide paljud muud erinevad kihid. Lisaks ei lükka sa siis tahtlikult mõtteid eemale. Sellepärast on meel pärast su uinumist palju loomingulisem. Ta on võimeline looma terve keerulise 3D ja Technicolor maailma. Enamus inimesi sellist asja ärkvel olles ei suuda, ehkki selge on, et meie mõistus saaks sellega hakkama küll.
Kui lõpetad ebamugavate kogemuste allasurumise, siis mõistad, et polegi mingit iseseisvat alateadvust. Teadlik meel ja alateadlik meel on tegelikult üks ja seesama, ja ainus põhjus, miks näeme erinevust, on see, et ise kunstlikult sellise eralduse lõime. Et seda mõista, kujutle, et vaatad ringi rahvast täis toas ja ütled: „Mulle meeldivad toa paremas pooles olevad inimesed; mul on nendega mõnus olla. Vasakus toapooles olevad inimesed tekitavad aga ebamugavustunnet.“ Olles sellist asja kuulutanud, kujuta nüüd ette, et sa ei vaata enam kunagi toa vasakule poolele, kuna see põhjustab sulle ebamugavust. Tegid just seda, et jaotasid toa kaheks: meeldivaks pooleks ja ebameeldivaks pooleks, millega üldse tegemist teha ei kavatse. Teine osa on alles, aga sinu jaoks mitte. Täpselt sama tegid, luues endale alateadvust. Need asjad su meeles või teadvuses, mida sa näha ei taha, ongi alateadvus.
Õnneks need kunstlikult loodud meeletasandid pääsevad jälle lahti, kui sa enam midagi alla ei suru. Saad jälle kogu teadvusele ligi ja võid seda täiel võimsusel kasutada. Kujuta ette, mis koguses raiskad oma mentaalset jõudu, surudes kõik enda jaoks segased asjad oma alateadvusse. Seejärel tuleb sul elu lõpuni neid seal kinni hoida. On tõesti hämmastav, millise sasipuntra võime kokku keerata üksnes seetõttu, et ei suuda meist mööduvaid hetki käsitleda.
Alateadvusesse surutud mõtted mängivad oma osa nii ärkveloleku- kui ka uneajal. Põhjus, miks meel automaatselt unemõtteid loob, on sama, mis ärkvelolekuaja automaatsete mõtete loomise puhulgi. Mõlemal juhul ei suuna sa tahtlikult sellist mentaalset tegevust. See toimub iseenesest meele katsetena blokeeritud energiaid vabastada.
Ühisosa ärkveloleku ja uneseisundi puhul on seesama teadvus, mis mõlemast teadlik on. Sina, kes sa vaatad unenägu, on seesama sina, kes vaatab ärkvelolekuseisundi mõtteid ja kogeb välismaailma. Seetõttu saadki ärgates tõdeda: „Mis und ma küll nägin!“ Kuidas sa tead? Tead, kuna olid magades seesama sina, kes on teadvel siis, kui sa ei maga. Huvitaval kombel, kuna see on seesama sina, võib unemaailm pakkuda palju vaimset kasvamist. Meher Baba, üks teine suur joogameister, on öelnud, et saad unes oma karmat parandada. Ta on öelnud, et unedes saadud kogemused võivad aidata meil vaimselt areneda. Vähemalt lased vabaks osa blokeeritud energiast, mida ärkvel olles ei lasknud, ja see on tervistav.
Uneseisund võimaldab meil iseenda kohta päris palju õppida. Kui alateadvusesse talletatu on palju traumaatilisemat laadi kui lihtsalt vastumeelsuse või millegi mittesaamisega seotud asjad, mis juhtub siis? Osasid asju on raskem käsitleda kui eelistustega seotud asju. On samskara’d, mis on nii sügaval, et nad ei tule isegi unenäos üles. Kui nad seda üritaksid, ärkaksid keset košmaari väga häiritud seisundis. Teisisõnu, su teadvus pole võimeline mõnda sündmust isegi mitte unenäos läbi kogema. Sa hakkad vastu ja sul hakkab nii halb, et sunnid end ärkama. Kuidas see energia siis vabaks saab?
Meelde ladustatud töötlemata või käsitlemata energia püüab alati ühel või teisel moel vabaneda. Kui selle vabanemine ärataks sind unest üles, leiab su meel täiesti iseseisvalt sümboleid, mis annaks edasi seda, mida ta väljendada püüab. Näiteks selle asemel, et unes näha autoõnnetust, mis sinult su noorema venna röövis, näed unes kõrgel pea kohal lendavaid linde ja seda, kuidas kotkas allapoole sööstab ja väikese linnu ära napsab. Sellist unenägu suudad sa vaadata, kuid sellist, kus kallis inimene autoõnnetuses sureb, sa vaadata ei suuda. Kõik on väga reaalne. Su meel teeb sulle teene. Su briljantne mõistus tegi seda soovist terveks jääda ja vabastada vähemalt osa seiskunud energiast. Seda see unenägude sümboolika tähendabki. On tõesti hämmastav, kui imeline on mõistus, kui ta peab vaid enda leidlikkusele toetuma. Nii nagu su keha püüab alati end tervendada, püüab ka meelemõistus vabaneda sinna kinni jäänud pahnast.
