Kui Sina iseendana Maailmas väljendudes koged õppetunde, siis ennast kaitstes võid leida, et Maailm on Sinu jaoks ohtlik paik. Sa tunned, et Sa ei saa lubada endal vabalt väljenduda, sest igal Sinu sammul on tagajärjed ning sellest tulenevalt on Sul vaja kontrollida, et need oleksid Sinu jaoks sobivad ja õiged. Kuid Sinu olemus on loominguline ja ettearvamatu ning seega Sa ei tea kunagi täpselt, kuidas Sa valid end väljenduda. Nii otsustad Sa kontrollida iseenda olemust ning Sa teed seda läbi käskluse “Mina pean!”, kuid nii öeldes eirad Sa oma vaba tahet ja sunnid end vägisi tegutsema.
Sa annad endale käsu selleks, et hoida Maailma kontrolli all. “Mina pean!” öeldes ei luba Sa endal olla, sest usud, et kontroll ja piirid on kõige alus, mis hoiavad Sind turvalises paigas. Sa ei usalda ennast, sest ei ole kindel, et vabana olles on Sinu teod ja otsused Sinu jaoks õiged. Sa tunned hirmu muutuste ja muutumise ees, sest Sa ei tea, mis juhtub siis, kui Maailm muutub ega seda, kas Sa tuled sellega toime, saad hakkama ja õnnestud. Sa ei julge elule silma vaadata, sest Sina ei lase lahti kontrollist enese üle ega ole lihtsalt vaba.
Vabadus on hirmutav, sest see on hetk, kus Sa ei tea korraga enam midagi – mitte miski pole enam kindel ega jääv, sest kõik vahetub ja vaheldub. Sa ei tea, milliseks Sa muutuda võid ega seda, mis jääb Sulle alles, kui Sa lubad endale vaba olla. Sa ei tea, millele toetuda ega seda, mis Sind kaitseb, kui Sa enam ei keela ega käsi ennast. “Mina pean!” on Sinu püüd läbi iseenda kontrollimise kontrollida Maailma, sest Sa kardad lahti laskmist ja lihtsalt olemist.
Mida suurem on hirm teadmatuse ees, seda enam on Sinus sundust anda enesele “Mina pean!” käske ja seda suuremaks kasvab Sinu vastuseis enese sees – “Ma ei taha, aga mina pean!”. Protesti kasvades tunned Sa viha nende inimeste vastu, kellel tundub olevat vabadus ise oma tegemisi ja olemisi valida. See on vimm, mis koguneb ja mürgitab Sinu olemist. Sa oled valvel, sest pead kindlustama enese turvalisuse – hoidma ja kaitsma ennast muutumiste eest. Sa väldid inimesi ja kohti, kes võivad äratada Sinus negatiivseid tundeid. Sa hoiad end solvumistest tulenevas vimmas, mis on Sind kaitsev sein välise eest, kuid tegelikult on see tõke Sinu enese ees, sest Sina ise pead olema kontrollitav. Maailma astudes ja seal olles Sa ei tea, mida Sinu sammud endaga kaasa toovad ja seega on turvaline hoida iseennast puuris ning kontrolli all. Kuid ennast puuris hoides hoiad Sa ennast oma tunnete sees. Kuid, kui Sa ei luba oma tunnetele vabadust tulla, olla ja minna, siis ei ole ka Sinul enesel vabadust – Sina oled iseenda valvur, kes kontrollib iseenda käitumist käskides – “Mina pean!”.
Sa ütled “Mina pean!” kohas, kus Sulle tundub, et Sul ei ole vabadust valida. Sa ütled “Mina pean!”, sest Sinu loodud puurist puudub väljapääs. Sa vajad tunnet, et Sinul pole vabadust sellepärast, et Sa kardad vabadust – Sinul on hirm hetke ees, mil Sul puudub kontroll oma elu üle. Sulle tundub, et oled vaba, hoides oma elu kontrolli all ja nii oled Sa vaba enda poolt loodud piirides iseenda poolt kehtestatud reeglite järgi. Sul on valik, kuid Sa kardad valida, sest tunned hirmu kontrollimatu vabaduse ees. Tegelikult Sa vajad hirmu, et kasvatada eneses julgust elamiseks, sest kui hirm kasvab Sinu sees nii suureks, et ellujäämise nimel tuleb astuda, siis ei ole enam oluline, kas samm saab õige või vale – Sa teed selle ära, sest enam ei ole ühtegi teist valikut.
Mida suurem on hirm vabaduse ees, seda suurem on “Mina pean!” käskude hulk, sest nii hoiad Sa ennast paigal ja kontrolli all. Sa vajad viha pingutuseks, et teha ära see, mida pead tegema, et siis elada nii nagu Sina seda tahad, kuid Sinu olemus ei väljendu kontrollitud vabaduses ja Sa tunned, et oled ära kadunud, sest Sa ei kuule ega näe ennast. Olles eneses kadunud, jäävad Sinu hing ja keha haigeks. Kui keha ja hing on haiged, siis puudub Sul võimalus teisiti valida, sest Sa pead ennast ravima – diagnoosist ja rohtudest saavad Sinu vabadusele uued piirid ja reeglid, mille sisu allub kontrollile.
Sina ise söödad end paksuks ja teed haigeks, sest siis oled paigal ja Sinus pole jõudu ega tahtmist, elu on raske ja hall paratamatus, millega pead leppima. Mida rohkem on Sinu elus “Mina pean!” käske, seda suurem on protest, rohkem on viha ja vimma, sest Sa tunned, et Sinule tehakse liiga ja Sa pead end kellegi või millegi eest kaitsma. Sa ei astu enese vastu vaid selle vastu, keda või mida Sa Maailmas nähes tundeid kasvatad. Nii kindlustad Sa selle, et Sinus ei ole kergust tulla, olla ega minna. Sina oled enese vang, kes tunneb end puuris olles turvaliselt hoituna.
Sa ei vaata ega hellita ennast – Sa ei meeldi enesele, sest tead, et oled enese looming – Sina oled selline, milliseks Sa vangis olles muutud. Sa määrad endale karistusi ja preemiaid. Annad präänikut selle järgi, kui tubli oled olnud või piitsa, kui vastu hakkad – siis oled süüdi ja häbistatud – Sa ei ole ennast väärt ega ära teeninud, sest Sa ei kuuletu endale. Mida rohkem Sa ennast kontrollid, et luua ennast selliseks, milliseks usud, et peaksid olema, et siis lõpuks saaksid ennast armastada, seda vähem Sa endale meeldid ja armastust ei leia Sa enese jaoks kusagilt – sest kui pole tulemust pole ka preemiat.
“Mina pean!” raskuse all vangis lohisedes kaotad Sa sära ja tuhmud. Sa ei armasta ennast, sest ilu on Sinust väljaspool, ta on seal, kus on vabadus värvidele ja loovusele, aga see kõik on kättesaamatus kauguses, ainult ühe sammu kaugusel. Sa tahad küll astuda, kuid Sinus on nii suur hirm olla vabana iseenda olemuse väljendus, et Sa keelad endale vabaduse. Oma kogemustest lähtudes usud end paremini teadvat, mis on Sinule õige ja vajalik, kuid vabadus on ettemääramatu avarus, kus Hing võib olemuse avanedes valida vabaduse lahkuda. Sinu Mina püüab kontrollida Sinu Hinge olemust, sest Sinus on hirm tühjuse ees, mis jääb alles, kui Hing lahkub – kui säde kaob, siis mootor vaikib – kaob ELU.
Sa peatasid solvudes aja kui küsisid – miks “Mina pean?” – kuid selles kohas ei ole ega saa olla kedagi teist. Oled ainult Sina ja Hing Sinu sees, see on teekond, mis tuleb käia parimal võimalikul moel. See on Sinu kasvamise teekond olles iseendaga iseenda sees ning mitte keegi ei käi ega läbi seda Sinu eest. Sa tead, et Sa ei jõuaks sinna, kuhu Sul tuleb ise, hetk hetke järel läbides jõuda, kui Sa ei astuks reaalselt oma teel ega kogeks kõike seda, mis Sinu osaks saab. Jah, sellel teel on valu, pisarad, väsimus, üksindus ja tunded, kuid seal on nii palju helgust, rõõmu, naeru, hoidmist ja armastust – see kõik on Sinu elu ja värvid sellel teel – see on valgus, mis kasvab ja kahaneb Sinu sees, sest Hing ise on valgus ja armastus, mis põleb just sellise leegiga, millisena Sa iseennast iseendas hoiad. Hing kuuleb, kogeb ja tunneb seda, mida Sa ise endale endas ütled ja teed – see on see, kuidas Sa iseennast hoiad ja armastad – see ongi see, mida Sa siia Maailma õppima tulid – kuidas ennast hoida ja armastada.
Sa uskusid, et oled kingituseks kõigile teistele, sest just nende pärast pidi Sa Maailma sündima, siin olema ja kõike kogema. Sa ei saanud seni aru, et siia aega tulek oli võimalus ja kingitus Sinule endale, et Sina saaksid õppida ennast armastama ja hoidma. Alles siis, kui Sa mõistad, et ennast austades ja hoides oled kingituseks iseendale, sest see on Sinu võimalus olla olemas värvidena, saad Sa aru, et läbi selle oled kingituseks Maailmale, sest Sa ei ole enam koormaks vaid oled kergusena olemas.
Kas Sinus on julgust tunnistada iseendale ja Maailmale, et Sa meeldid iseendale olles selline, milline Sa oled ausalt ja ehedalt olles. Alusta sellest, et märkad kohti ja hetki, mil Sinu tegevus lähtub käsust “Mina pean!”. Küsi endalt, miks Sa pead tegema seda, mida tõttad tegema – peatu ja mõtle. Mis on tegelikult selle käsu taga? Milline hirm seal ennast peidab? Kas Sa tõesti pead või Sa võid, sest Sa tahad seda teha või tegelikult ei tahagi – vali, sest see on koht, kus teha valik, mis lähtub sellest hetkest ja Sinust endast.
Vee olemus on üks erinevates vormides. Hinge olemus on üks erinevates väljendustes. Hing ei muutu ega muuda, ta valib vahelduse värve ja kuju vahetada – ta on tuul, on päike, on vihm, on äike – Sinul on vabadus olla see, milline Sa valid olla – kõik on võimalik, kui Sa valid vabaduse.
Autor: Marianne Umborg
Allikas: 7 tarkust, mida su hing tahab, et sa teaks
10 võimsat tõotust iseendale, mille järgimine muudab su elu
Julge olla tõeliselt ehe, julge olla sina ise!
Ära püüa olla täiuslik, sest just ebatäiuslikkuses peitub õnn
