Just sellele viitab Samsung oma nutitelerite privaatsuseeskirjades, teatades, et taustal kõneldu kuulamine on vajalik selleks, et telerit saaks häälkäskluste abil aktiveerida. Samas on tänu sellele oht, et teleri ees lausutud kõige intiimsemad ning personaalsemad laused rändavad kolmandate osapoolteni, kes võivad seda kuritarvitada.
Samsungi kasutusjuhendis on kirjas: “Palun võtke teadmiseks, et kui teie poolt kõneldu sisaldab isiklikku või muud tundlikku informatsiooni, siis on see üks osa sellest andmevoost, mis salvestatakse ja edastatakse kolmandale osapoolele.” Kolmas osapool võib olla näiteks riigiasutus, reklaamifirma või ka Google. Sarnast strateegiat viljelevad oma nutitelerites ka Panasonic, Philips, LC ja Sony, kes jälgivad kõike alates kliendi telerivaatamisharjumustest kuni televiisorite asukohtadeni.Koheselt hakati internetis (näiteks Electronic Frontier Foundation’i aktivisti Parker Higginsi poolt) paralleele tõmbama George Orwelli kurikuulsa ja lausa prohvetlikuks peetud raamatuga “1984”, milles on samuti olemas inimeste järele luuravad telekad – väljend “Suur Vend jälgib sind” ei ole enam vaid kirjanduslik kujund või miski, mis toimub kuskil mujal, näiteks avalikus ruumis, vaid nüüd juba reaalne nähtus sinu kodus.
“Teleekraan töötas korraga nii vastuvõtja kui saatjana. See püüdis kinni iga vaiksest sosinast tugevama heli, mida Winston tegi; vähe sellest, kuni ta püsis metallplaadi vaateväljas, oli teda niisama hästi ka näha. Muidugi oli täiesti võimatu öelda, kas sind parajasti valvatakse või mitte. Tuli elada – ja elatigi, tänu harjumusele, mis oli muutunud instinktiks, – teadmises, et igat heli, mida sa teed, kuuldakse ja igat liigutust, välja arvatud pimedas, pannakse tähele.” (eestikeelne tõlge Elias Treeman – toim.)
Nii kirjutas Georg Orwell raamatus “1984”, mis ilmus aastal 1949 ja jäi autori viimaseks teoseks. Raamat kirjeldab õõvastavat düstoopiat ehk totalitaarset tulevikuriiki, mis elab igikestvas sõjas, alati kõikjal kohaloleva ja ainult võimu nimel tegutseva valitsuse jälgimiskontrolli ehk türannliku Suure Venna kõikenägeva silma all ning avalikkuse manipulatsioonide lõppematus võrgustikus; kus propagandaministeerium on kehtestanud, et sõda=rahu, vabadus=orjus, teadmatus=tugevus ja kui ei alluta, karistab karmilt mõttepolitsei.
Ameerika uudisteajakiri Newsweek uuris Samsungi esindajalt teema kohta kommentaari ning vastuseks tuli muidugi, et kliendi privaatsust kaitstakse: “Järgime kõikides oma nutitelerites tööstuse standardeid ja turvameetmeid, kaasa arvatud info krüpteerimisel, et tagada tarbijate isikuandmete turvalisus ja vältida nende volitamata kogumist või kasutamist.”
Kui see peaks kaitsema teleriomanikku häkkerite vastu, siis kuidas on lood Samsungi poolt lubatud nuhkidega? “Samsung ei säilita audio-andmeid ega müü neid kolmandatele isikutele. Kui tarbija on nõus ja kasutab häältuvastamise funktsiooni, siis edastatakse audio-info kolmandale osapoolele häälkäskluse ajal. Sel hetkel saadetakse audio-info serverisse, mis otsib küsitud sisu ja saadab selle siis telerisse.” Newsweeki küsimusele, et milliste kolmandate osapooltega ja mis eesmärgil firma seda infot siis jagab, keeldus Samsung loomulikult vastamast.
“Samsung peab aru saama, et mitte kõik ei taha, et kodus olles telekas nende järgi nuhib. See on ennekuulmatu, et firma üldse julgeb oma privaatsuseeskirjades sellist avaldust teha, et kui teleriomanik otsustab oma privaatinfot nendega mitte jagada, siis firma võib seda siiski võtta ja omakorda jagada. Nii pole kasutajal mitte mingit kontrolli selle üle, kuhu tema informatsioon läheb või kes seda kasutab ning see on täiesti vastuvõetamatu,” kommenteeris teemat privaatsuskampaania Big Brother Watch juht Emma Carr.
Carri sõnul ei tule inimesed selle pealegi, et teler võiks nende privaatsusesse tungida, aga ometingi on seda üha enam juhtumas. Kuna andmekogumistehnoloogia on loodud nii, et meie kohta võimalikult palju infot koguda, siis on eluliselt oluline, et inimestel säiliks võimalus valida, kas nad üldse soovivad sedalaadi lisateenuseid – mitte et klient peab hakkama ekstra otsima, kust selliseid sissetungivaid teenuseid välja lülitada. Tootja kohustus on sälitada teleriomaniku privaatsus. See, et see nii pole, on tootjapoolse halva juhendamise tulemus, mis ei seleta täpselt, millist informatsiooni antud tehnoloogia kogub, kus seda säilitab ja kellel on sellele ligipääs,” lisab Emma Carr.
Samsungi skandaal jätkus veel ka järgmise teemaga: nimelt tunnistab firma, et nutitelerid on ekslikult lisanud pop-up videoreklaame telesaadetesse ja filmidesse, mida on mängitud läbi kolmanda osapoole rakenduste. Näiteks on ilmunud Austraalia vaatajatele telesaate või filmi ajal hüpikaknasse hääletu Pepsi reklaam. Samsungi kõneisik kommenteeris Suurbritannia päevalehele The Guardian, et: “Me oleme teadlikud, et selline olukord on ilmnenud seni ainult Austraalias, kus mõnedel nutitelerite kasutajatel vaadatav programm katkeb ja on ilmneva reklaami tõttu häiritud. Tundub, et tegemist on veaga, mille uurimise ja lahendamisega me tegeleme. Vabandame klientide ees kõikide ebamugavuste pärast.” Mullu avalikustati ka Samsungi ja Yahoo koostöö, mille käigus luuakse reklaame ja teisi “interaktiivseid kogemusi”. Selle rakenduse ilmnemist saab kinni keerata mitte nõustudes Yahoo privaatsuseeskirjadega Samsung SmartHubi kasutustingimustes.
Kogu kära teema ümber on sundinud Samsungi muutma oma nutiteleri privaatsuseeskirju ning väidetavat “tegeleb kontsern juhtumi parasjagu täieliku ja põhjaliku uurimisega, mis on hetkel firma peaprioriteet”.
Toimetas: Ingrid Peek
Allikad: kiip.ee, Newsweek, The Guardian 1, The Guardian 2, TechCrunch, blog.kaitseomatervist.ee, Big Brother Watch, Huffingtonpost
Hea lugeja, kas sul on selle teemaga kogemusi, mõtteid, arvamusi? On sul
kodus nutiteler? Oled uurinud, kas ja kuidas ja mida selle küljes olevad
kaamerad-mikrofonid salvestavad?
