Me kõik tahame elada oma elu mõtestatult ja õnnelikult. “Ehitada maja, istutada puu, kasvatada üles poeg.” Saada inimeseks, keda austatakse. Kasutada oma võimeid ja andeid. Täita oma unistused. Ja meil kõigil on piisavalt energiat, et seda kõike saavutada ja elada sellist elu, nagu me soovime. Kui inimene tunneb, et tal on vähe energiat, siis tavaliselt tähendab see, et ta lihtsalt ei tea, kuidas seda kasutada. Kõige rohkem energiat saame oma suguseltsist. Kui suguvõsas on palju inimesi, kes on elanud arukalt ja õnnelikult ning puudub halb pärilikkus, siis pälvib see suurt lugupidamist, sest selline suguselts annab oma järglastele edasi kogu väe, mis on sajandite jooksul kogunenud. Kui sul on olnud õnne sündida taolisesse suguseltsi, siis suhtu sellesse kingitusse targalt! Ära unusta, et sinu valduses on suur jõud, mida tuleb mitmekordistada ja jätkata. Aga kui suguvõsa on nõrk (see juhtub siis, kui suguseltsis on enesetapjaid, sündimata lapsed, tõrjutud pereliikmeid, neetuid) ega anna inimesele jõudu, vaid lausa võtab seda vähemaks? Sellisel juhul ei suuda inimene sageli alustada oma isikliku saatuse elamist ja tegeleb lõputult suguvõsast tingitud ülesannetega.
Tihti põhjustavad suguvõsaga seotud probleemid arusaamatuid raskusi, mida inimene ei suuda lahendada: elurõõmu puudumist, enesetapumõtteid, füüsilisi või vaimseid haigusi, komplitseeritust omaenda pere loomisel (vastamata armastus, probleemid abikaasa ja lastega, viljatus). Kui inimene teeb kõike justnagu õigesti, ent elu ikkagi ei edene, siis annab see tunnistust selle kohta, et tema probleemid saavad alguse suguvõsast.
Mida siis teha – kas peaks kurtma ebaõiglase saatuse üle, mis sundis inimest sellisesse suguseltsi sündima?
Igal inimesel on oma elutee ja eesmärk, mille ta peab saavutama. Ja kõigil on tingimused, kus nad seda teed läbides asuvad. Seda võib ette kujutada väikese kaalupommina jala küljes: sul on mingi ülesanne, mida sa pead täitma, kuid selle juures ei ole sa täiesti vaba, sul on mingisugune proovikivi. Kuid isegi spordis ei riputata raskusi külge lihtsalt niisama. Seda tehakse selleks, et tulemus oleks parem; näiteks teatud kindlate lihaste kasvatamiseks.
Umbes samamoodi toimub see ka saatuse puhul. Esimene reaktsioon mingi raskuse peale on muidugi ärritumine. Sest see on ju ebaõiglane! Miks see häda just minu peale langes, et sündisin suguseltsi, kus on palju probleeme? Suguseltsi, kus pärilikult antakse edasi rasket geneetilist haigust või kus iga teine on alkohoolik või kus piinati ja tapeti oma sugulasi? Kas siis tõesti pole mul Maa peal muud isiklikku missiooni peale selle, et maadelda oma esivanemate probleemidega – sellistega, mida nad enamjaolt ise endale tekitasid?
Ainult selline inimene, kelle vaimne tase on juba piisavalt kõrge mõistmaks juhuslikkuse puudumist kõiges toimuvas, näeb, et keerulised tingimused tema elus ei ole kahetsusväärne juhus, vaid need on vajalikud tema arengu ja isikliku saatuse kujundamise jaoks.
Universum ei eksi, vaid annab meile täpselt need tingimused, mida me vajame. Igaühe jaoks saabub kord aeg, mil universum kontrollib, kui hästi on inimene oma elu õppetunnid omandanud. Selleks on katsumused, millest inimene peab üle saama, et jõuda uuele tasemele või kinnitamaks, et ta asub oma tasemel täie õigusega. Üheks selliseks katsumuseks võibki olla töö päriliku karmaga. On võimalik, et ühes eelmistest kehastumistest tegid nimelt sina karmasse selle, mis on suguvõsa probleemide põhjustajaks ja seepärast on sinu ülesanne nüüd oma viga lunastada, seda heastades või selle pärast kannatades. Negatiivsetest suguvõsa programmidest on lihtsalt oma tahtmist mööda raske, peaaegu võimatu väljuda, neid saab üksnes terveks ravida. Ja igas suguvõsas on alati keegi, kes teeb midagi esimesena.
Võib-olla saab just sinust oma suguvõsas “esimene tugev” – inimene, kes muudab terve suguseltsi elu paremaks.
Katkend on pärit peagi kirjastuselt Pilgrim ilmuvast SIIT.
Info ja registreerimine Facebookis. Võimalus individuaalvastuvõttudeks.
Kohtade arv on piiratud, toimub tõlge eesti keelde.
