Uuring jõudis järeldusele, et töödeldud liha sagedane tarbimine on seotud südame-veresoonkonna haiguste, vähi ja varajaste surmadega.
Uuringu koostanud teadlased, kes kirjutasid ajakirja BMC Medicine heaks, ütlesid, et sool ja kemikaalid, mida kasutatakse liha säilitamiseks, võivad kahjustada inimese tervist. Briti Südameliit soovitas otsustada tailiha kasuks. Uuring kaasas inimesi kümnest eri Euroopa riigist keskmiselt 13 aasta vältel.
Tegurid elustiilis
Inimesed, kes sõid palju töödeldud liha, olid keskmisest tõenäolisemalt ka suitsetajad, ülekaalulised ja tervist kahjustavate harjumustega. Kuid uuringu koostajate sõnul oli ka pärast nende tegurite arvesse võtmist töödeldud liha söömine tervisele tugevalt kahjulik.
Üks igast 17-st uuringus osalenud inimesest suri. Kuid need, kes sõid päevas rohkem kui 160 grammi töödeldud liha, mis tähendab umbes kaht vorsti ja peekoniviilu, surid kordusküsitluse ajaks (keskmiselt 12,7 aastat hiljem) 44% suurema tõenäosusega kui need, kes sõid umbes 20 grammi liha. Kokku suri vähki ligi 10 000 inimest ja südameprobleemide tõttu 5500.
Professor Sabine Rohrmann Zürichi ülikoolist ütles BBC-le: “Suur lihatarbimine, eriti töödeldud liha tarbimine, on seotud vähem tervisliku elustiiliga. Kuid ka pärast suitsetamise, ülekaalulise ja teiste tegurite arvesse võtmist usume siiski, et töödeldud liha söömisega kaasneb risk. Suitsetamisest loobumine on küll tähtsam kui liha söömise vähendamine, kuid soovitaksime inimestel siiski liha tarbimist piirata.”
Kasu tervisele
Ta ütles ka, et kui kõik uuringus osalenud inimesed oleksid söönud päevas kõige rohkem 20 grammi töödeldud liha, olnuks võimalik ära hoida 3% kõigist enneaegsest surmadest. Suurbritannia valitsus soovitab piirata punase või töödeldud liha tarbimist 70 grammini päevas, mis tähendab umbes kaht peekoniviilu.
Valitsuse esindaja ütles, et “inimesed, kes söövad palju punast ja töödeldud liha, peaksid kaaluma selle tarbimise vähendamist.” Kuid väikesel kogusel lihal, kaasa arvatud töödeldud lihal, oli uuringu põhjal tervisele kasu. Briti Toitumisliidu esindaja Ursula Arens ütles BBC Radio 4 saates Today, et värske liha laskmine läbi hakklihamasina ei tee sellest veel töödeldud liha.
“Midagi tuleb teha liha säilitusaja pikendamiseks, selle maitse muutmiseks või mingil moel rohkem suupäraseks tegemiseks. Ja lahenduseks võib olla traditsiooniline protsess nagu kuivatamine või soolamine.” Ta ütles, et ka kvaliteetset sinki ja vorste liigitatakse endiselt töödeldud lihaks, kuid kodus värske lihaga valmistatud burgereid mitte.
“Enamiku inimeste jaoks ei ole vaja vähendada värske punase liha tarbimist. Inimestel, kes söövad iga päev väga suurel hulgal punast liha, oleks soovituslik selle tarbimist piirata,” lisas ta. Preili Arens kinnitas ka, et uuringu avastatud seos töödeldud liha ja südamehaiguste vahel oli uus tulemus.
Härra Roger Leicester, vanemkirurg ja komisjoni Meat Advisory Panel liige, ütles: “Ma nõustun väitega, et inimesed peaksid sööma vaid väikeses koguses töödeldud liha.” Ühtlasi ütles ta, et liha töötlemise meetodid tuleks vaatluse alla võtta: “Me peame teadma, mis säilitusaineid kasutatakse, kui suur on soolasisaldus, millest koosneb liha… Liha on tegelikult meie toidulaua asendamatu osa.”
Kasvav tõendite hulk
Doktor Rachel Thompson Maailma Vähiuuringute Fondist ütles järgmist: “See uuring täiendab üha kasvavat teaduslike tõendite hulka, mis tõstavad esile töödeldud liha söömisega kaasnevaid terviseohte. Meie uurimus, mis avaldati 2007. aastal ja mille tulemusi kinnitati hiljem 2011. aastal, esitab jõulisi tõendeid selle kohta, et töödeldud liha, näiteks peekoni, singi, hot dog’ide, salaami ja osade vorstide söömine suurendab soolevähki haigestumise ohtu.”
Organisatsiooni sõnul oleks igal aastal 4000 soolevähi juhtumit vähem, kui inimesed sööksid päevas vähem kui 10 grammi töödeldud liha. “Seetõttu soovitabki Maailma Vähiuuringute Fond inimestel töödeldud liha söömist vältida,” ütles doktor Thompson.
Südametervise dietoloogina töötav Briti Südamefondi liige Tracy Parker ütles, et uuringu tulemused viitasid küll töödeldud liha seosele varajase surma suurenenud ohuga, kuid uuringus osalenud inimesed, kes rohkem liha sõid, tegid ka “elustiilis teisi ebatervislikke valikuid”.
“Nad sõid vähem puu- ja juurvilju ning olid palju suurema tõenäosusega suitsetajad, mis võis tulemusi mõjutada. Punast liha võib siiski süüa tasakaalustatud toiduplaani osana. Südant aitab tervena hoida ka tailiha ja tervislikumate küpsetamismeetodite (näiteks grillimine) eelistamine. Kui sööd palju töötlemata liha, siis püüa muuta oma toidulaud mitmekesisemaks teiste proteiinirikaste valikutega, nagu kala, kana, oad või läätsed.”
Miks siis itaallased noorelt ei sure?
Itaallased söövad suurel hulgal Parma sinki, nii et miks nemad noorelt ei sure? Koguneb ju üha rohkem tõendeid selle kohta, et töödeldud liha võib tervist kahjustada.
Hea füüsilise vormi ja tervise taga on aga palju enamat kui ainult töödeldud liha. Puu- ja juurviljarikas dieet, suitsetamisest hoidumine, alkoholiga mitte liialdamine ja hea kogus trenni on kõik tervisele kasulikud.
Vahemere dieet, mis sisaldab ka palju puu- ja juurvilju ning tervislikke rasvaseid kalu, tõstab tõenäoliselt samuti itaallaste eluiga, olgugi et mõne koostisosa kõrvale võiks panna küsimärgi.
Kuigi kõike arvesse võttes on töödeldud liha söömise ohu kohta käivate tõendite hulk kasvamas, ei tohiks unustada ka asjade vaatamist suures pildis. Kui loobuda peekoni söömisest, aga ise samal ajal päevas terve pakk sigarette tõmmata, siis ei lõpe see ilmselt hästi.
Mis on punane ja mis töödeldud liha?
• Mis on punane liha?
Punase liha hulka kuuluvad veise-, lamba- ja sealiha, kaasa arvatud hakkliha, karbonaad ja lambapraad. Selle hulka ei kuulu kana- ega kalkuniliha.
• Mis on töödeldud liha?
Töödeldud liha viitab sellisele lihale, mis on säilitatud suitsutamise, kuivatamise, soolamise või säilitusainete abil. Näitena võib tuua singi, peekoni, suitsuliha ja salaami, nagu ka hot dog’id ja mõned vorstid. Hamburgeri- ja hakkliha peetakse töödeldud lihaks vaid siis, kui need on säilitatud soola või keemiliste toidulisandite abil.
• Kas liha on tervislik?
Liha on hea allikas proteiini, vitamiinide ning selliste mineraalide nagu raud, tsink ja B-vitamiin omastamiseks. Liha on üks põhilisi allikaid B12-vitamiini jaoks, mida leidub muuhulgas ka piimas. Tervishoiuministeerium soovitab söögiks valida tervislikum liha ja lihatooted, näiteks tailiha ja taist hakkliha, ning vähendada töödeldud liha tarbimist.
• Kas ma saan piisavalt rauda?
Soovituslik on koostada tervislik ja tasakaalukas toiduplaan, mis sisaldab ka teisi rauaallikad, nagu läätsed, oad, munad, kala, kana, pähklid ja hommikuhelbed.
Tõlkinud: Joonas Orav
