Niipea kui oled võimeline häiringutega silmitsi seisma, märkad sügaval oma südame tuumas valukihti. See valu on nii ebamugav, nii väljakutseid täis ja nii destruktiivne, et terve oma elu oled sa seda valu vältinud. Terve sinu isiksus on üles ehitatud sellele, kuidas olla, mõelda, tegutseda ja uskuda nii, et seda valu vältida. Kuna valu vältimine ei ole sul valukihist sügavamal paiknevat iseenda olemuse kihti uurida lasknud, siis kui sa lõpuks otsustad valuga tegelema hakata, toimub tõeline areng.
Kuna valu on südame tuumas, siis kiirgab see väljapoole ja mõjutab kõike, mis sa teed. Kuid see valu ei sarnane füüsilise valuga, mida sa oma kehalt sõnumitena saad. Füüsilist valu tunned sa ainult siis, kui midagi füsioloogiliselt valesti on. Sisemine valu on alati olemas, see on kõige all, mõtete ja tunnete kihtide alla peidetud. Tunneme seda kõige rohkem siis, kui me süda mäsleb, näiteks kui maailm meie ootustele ei vasta. See on sisemine, psühholoogiline valu.
Psüühika ongi valu vältimisele üles ehitatud ning selle tulemusena on ta vundamendiks hirm valu ees. See ongi psüühika olemasolu põhjus. Et sellest aru saada, pane tähele, et kui sinu jaoks on tõrjumine probleem, siis kardad sa olukordi, mis seda põhjustada võivad. See hirm muutub osaks sinu psüühikast. Isegi kui tõrjumist põhjustavad olukorrad tegelikult väga harva aset leiavad, pead sa hirmuga eemaletõukamise ees kogu aeg tegelema. Nii me loomegi valu, mis kogu aeg olemas on.
Kui sa teed midagi selleks, et valu vältida, siis juhib valu su elu. Hirm mõjutab kõiki su mõtteid ja tundeid. Hakkad nägema, et iga käitumismuster, mis põhineb hirmu vältimisel, avab tegelikult hirmule ukse. Kui kardad tõrjutust ja seetõttu lähened inimestele sooviga võita nende heakskiit, siis kõnnid sa õhukesel jääl. Polegi muud vaja, kui et keegi vaatab su peale veidi viltu või ütleb midagi valesti ja juba sa tunnedki tõrjutuse valu. Mõte on selles, et kuna sa lähenesid kellelegi juba vastava eelhäälestusega, toimub kogu teie suhtlus tõrjumise veerel. Ühel või teisel viisil leiavad sinu poolt kogetavad tunded tee tagasi sinu tegude motiivini.
Sinu teod on seotud valu vältimisega ning sa tunned seda seost oma südames. Valu tuleb südamest. Seepärast sa end päev läbi nii häirituna tunnedki. Sügaval sinu südames on valu tuum. Sinu iseloomujooned ja käitumismustrid tegelevad selle valu vältimisega. Väldid valu, hoides oma kaalu teatud vahemikus, kandes teatud riideid, rääkides teatud viisil ja valides teatud soengu. Kõik, mis sa teed, toimub valu vältimiseks. Kui tahad selles veenduda, siis lihtsalt vaata, mis juhtub, kui keegi su kaalu mainib või su riideid kritiseerib – sa tunned valu. Igakord kui teed midagi valu vältimise nimel, ühendab see miski sind potentsiaaliga seda välditavat valu tunda.
Kui sa ei soovi tegeleda valuga kuni selle tuumani välja, siis parem oleks, kui see, mis sa valu vältimiseks teed, ka töötaks. Kui peitud tiheda sotsiaalse suhtluse taha, siis põhjustab sulle valu mis iganes asi, mis su enesehinnangule hoobi annab, näiteks kui sind mingile üritusele ei kutsuta. Ütleme, et sa helistad sõbrale, et teda kinno kutsuda ning sõber ütleb, et tal on kiire. Mõnele inimesele teeb see haiget. Tunned valu, kui sõbrale helistamise põhjus oli valu vältimine. Ütleme, et sa lähed õue ja hüüad oma koera: “Hei, Spot, tule siia!”, kuid koer ei tule. Kui põhjus, miks sa Spoti hüüdsid, oli talle söögi andmine, siis paned sa lihtsalt kausi maha ning lased tal süüa, millal iganes ta seda tahab. Aga kui sa hüüdsid Spoti sellepärast, et sul oli raske päev ja siis Spot ei tulnud, siis tunned sa valu. “Ma ei meeldi isegi koertele.”
Miks peaks koera mittetulemine südamevalu põhjustama? Miks peaks põhjustama valu see, kui sõber ei saa täna kinno tulla, kuna tal olid muud plaanid? Miks see valu teeb? Sellepärast, et sügaval sinu sees on valu, mida sa läbi pole töötanud. Sinu katsed seda valu vältida on loonud kihtide kaupa tundlikkust, mis kõik on peidetud valuga seotud.
Võtame hetke ja vaatame, kuidas need kihid tekivad. Selleks et tõrjutuse valu vältida, töötad sa hoolsalt sõprussuhete hoidmise kallal. Kuna sa oled näinud, et isegi sõprade poolt on tõrjumine võimalik, siis töötad sa selle vältimiseks üha hoolsamalt ja hoolsamalt. Edu saavutamiseks pead tagama, et kõik, mis sa teed, on teiste jaoks aktsepteeritav. See määrab, mida sa selga paned ja kuidas sa käitud. Pane tähele, et enam ei ole sa otseselt tõrjumisele keskendunud. Nüüd käib kõik riiete ümber, selle ümber, kuidas sa kõnnid või millega sa sõidad. Oled läinud tuumikvalust ühe kihi võrra kaugemale. Kui keegi sulle läheneb ja ütleb, et “Oo, ma oleks arvanud, et sa saad endale sellest paremat autot lubada!”, siis tunned sa häirivat reaktsiooni. Kuidas saab see lause valu põhjustada? Miks on see nii suur asi, et keegi midagi su auto kohta ütleb? Pead endalt küsima, mis su südames reageeris. Mis tunne see on?
Miks see parasjagu juhtub? Inimesed tavaliselt ei küsi, miks, nad lihtsalt üritavad tagada, et seda ei juhtuks. Pead eeltoodust veelgi sügavamale minema ning loodud kihtide dünaamikat vaatama. Valu asub kihtide tuumas. Niisiis, selleks et valu vältida, üritad pidevalt midagi koos oma sõpradega teha ja nende heakskiidu taha peituda. See on esimene kiht valu peal. Seejärel – selleks, et tagada aktsepteerimist, üritad end näidata viisil, mis on vajalik sõprade võitmiseks ja inimeste mõjutamiseks. See on järgmine kiht. Iga kiht kinnitub algse valu külge. Mistõttu lihtne, igapäevane suhtlus sind nii palju mõjutabki. Kui tuumikvalu ei oleks olnud motivaator sinu igapäevase enesetõestamise taga, siis ei mõjutaks sind ka inimeste poolt öeldu. Aga kuna tuumikvalu on su enesetõestamise põhjus, siis tood sa lõppkokkuvõttes valu potentsiaali kõigesse, mis toimub. Lõpuks oled nii tundlik, et sul on võimatu selles maailmas ilma haiget saamata elada. Sa ei saa isegi inimestega suhelda või teisi igapäevaseid toimetusi teha, ilma et sündmused su südant mõjutaksid. Kui vaatled tähelepanelikult, siis näed, et isegi lihtne suhtlus võib tihti mingis ulatuses valu, ebakindlust või üldist häiritust põhjustada.
Et veidi kaugemalt vaadata, pane asjad kõigepealt perspektiivi. Jaluta selgel ööl õues ja vaata üles taevasse. Oled planeedil, mis tiirleb keset absoluutset tühjust. Kuigi näed üksnes paari tuhandet tähte, siis juba ainuüksi meie Linnutee galaktikas on sadu miljardeid tähti. Spiraalgalaktikas on hinnangute kohaselt üle triljoni tähe. Isegi kui me seda näha suudaksime, paistaks see meile ühe tähena. Sa lihtsalt seisad ühel pisikesel mullapallil ja tiirled ühe tähe ümber. Kas sellest perspektiivist vaadatuna sa ka tõesti hooliksid, mis inimesed su riietest ja autost arvavad? Kas tõesti on vaja tunda piinlikkust, kui sa kellegi nime ära unustad? Miks sa lased nendel tähtsusetutel asjadel endale haiget teha?
Kui tahad välja, kui tahad korralikku elu, siis parem oleks, kui sa oma elu psühholoogilise valu vältimisele ei pühendaks. Parem kui sa ei muretseks, kas sa inimestele meeldid või et kas su auto inimestele muljet avaldab. Mis elu see on? See on elu täis valu. Sulle võib ju tunduda, et sa ei tunne valu kuigi tihti, kuid tegelikkuses tunned ikka küll. Veeta elu valu vältides tähendab, et valu on alati otse sinu seljataga. Võid mis iganes hetkel vääratada ja midagi valesti öelda. Mis iganes hetkel võib midagi juhtuda. Nii et lõppkokkuvõttes oledki oma elu valu vältimisele pühendanud.