Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma. Teadaolevalt on Hiite kuvavõistlus ainus omataoline fotovõistlus maailmas.
Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse 2019. aasta võidupildid.
Üldarvestuse peaauhind (1000 eurot) – Jumalatega koos. Aleksei NasõrovVenemaa, Mari Eli Vabariik, Morki rajoon, Untšo (vene k. Šorunža) küla. Mer Oto hiis. Kui lähed allarippuvate puuokste vahelt mööda käänulist teerada üles Mer Oto palvehiide, satud otsekui teise ilma. Sa mattud ohvrilõkete isuäratavasse suitsu, su peale langeb tuhka ning pärnaseemneid. Ninasõõrmeid kõditab rasvase leeme lõhn, kõrvus kajab paljude häälte kõmin, ümber näed kirjusid mari rõivaid ja rätte. See pühamu asub metsasalus, mis on Untšo/Šorunža külast lõuna pool, väikse jõekese (Šora lisajõgesid) taga. Maride traditsiooniline religioon põhineb usul loodusjõududesse, mida inimene peab austama. Maride peajumal on Ainujumal või Poro Oš Kugu Jumo (Suur Valge Ainujumal). Ta ühendab endas kogu kõiksuse, valitseb teiste jumalate üle ja hoiab igavikulist korda nii maal kui taevas.
Uurali rahvaste auhind (300 eurot) – Palve. Juliana Salijeva, 9-aastaneBaškortostani Vabariik, Janauli rajoon, Kombojali (vene k. Jambajevo) küla, mari püha hiis. Hiis asub keset paksu lehtmetsa Kombojali/Jambajevo küla idaservas Baškortostanis Janauli rajoonis. Pühakoht on kasutusel nüüdki ning on kohalikele elanikele kombetalituste jaoks väga oluline. Pilt on tehtud ülemarimaalise palvuse (Tünja kumaltõš) ajal 6.10.2019. aastal.
Noorte auhind (200 eurot) – Rambamäe ohvrikivi. Sofia-Margaret Vaiksaar, 11 aEesti, Saaremaa, Valjala. Rambamäe ohvrikivi. 26. septembril käisime klassiga Rambamäe ohvrikivi juures. Ohvrikivi lamas rahulikult oma kohal.
Hiite auhind – Müstika keset metsa. Margus VilisooEesti, ajalooline Võrumaa, Põlva kihelkond, Taevaskoja küla. Suur Taevaskoda.Oli mõnusalt soe suveõhtu kui drooni lendu lasin ja seda looduskaunist imet kõrgemalt vaatama asusin. Võtteid sai tehtud mitmeid, kuid see vaade mõjus kuidagi eriliselt ning arusaamatult, et kuidas paksu metsa on tekkinud selline tore vaatamine.
Pühade puude auhind – Puu väest osasaamine. Pille PorilaEesti, Võrumaa, Urvaste kihelkond, Urvaste küla. Tamme-Lauri tamm. Tulejumala järgi oma nime saanud Eesti jämedaim ja vanim, 700 aastane tamm. Maausule kohaselt loodusvaimudega suhtlemisel mitte ainult ei edastatud omi soove, vaid avaldati ka austust ja jäeti ande tamme haldjale, kes vahel saatis ymbruskonnale õnnetust ja vahel hoopis head. Nii vägev puu mõjus tänapäeva väikestele muidu ringikargelevatele ja kõvahäälsetele lastele nii eriliselt, et nad hellusega silitasid ja kallistasid meie maa puude kuningat ja palusid, et ta veel kaua-kaua seal elaks. Suuri inimesi polnudki vaja suunamiseks.
Pühade kivide auhind – Sagan-Zaba vaim. Aleksei TrofimovVenemaa, Irkutski oblast, Baikali järv. Sagan-Zaba kalju. Sagan-Zaba marmorist kaljurahn, mis oma valge värvusega tuleb Baikali läänekalda hallide kaljude seast esile, on tuntud rikkalike kaljujooniste poolest. Akadeemik A. P. Okladnikovi sõnul „on Sagan-Zaba petroglüüfid Ida-Siberi rahvaste iidsete kultuuride ja kunsti tõeline pärl. Oma kompositsioonilt, kujutlusmaneerilt ja süžeede mitmekesisuselt on nad kõige keerulisemad kõigist teadaolevatest kaljujoonistest Uurali mägedest Vaikse ookeanini”. Iidsetel aegadel korraldasid burjaadid siin palvusi ja tõid ande. Burjaadi pärimuse kohaselt laskusid siin maale Bural Sagan-noion ning ta naine Buga sagan hatan (Hallipäine isand ja Valge emand), tegid kaljule oma zugari (kujutised) ja asusid siin elama. Siin asuv iidne šamanistlik pühapaik on üks suurimaid Baikali pühakohti. Et šamanismi mõju kuidagi vähendada raiusid Selenge jõesuudmes asuva Posolski kloostri mungad 18. sajandi alguses Sagan-Zaba kaljule kaks suurt risti.
Pühade vete auhind – Tervendav vesi. Olli TassoSoome, Pirkanmaa maakond, Akaa. Kailanmäe püha allikas. See väike allikas asub mu kodumaakonas Akaas. Kaardile jõudis allikas alles hiljuti Taivaannaula ühenduse pühapaikade kaardistamistöö käigus. Allikas on üsna väike ja asub põldude keskel väikses metsatukas mõenõlval. Taimestik oli hiliskevadele omaselt lopsakas ja allika tagant paistev õhtune päike peegeldus veepinnal. Allika juurde ei suuna ükski teeviit ja pole ka teabetahvlit, kust võiks lugeda allika ajaloost. Vana muinasmälestis on maastikul peidus. Pärimused kõnelevad, et allikast on viidud tervendavat vett muuhulgas ka laste suuhaiguse – soori – pesemiseks. Kuigi avalikkus allikat ei tea, olin siiski tunnistajaks, et seda kasutatakse edasi. Kui olin pannud kaamera kotti, kuulsin lähedal krabinat ja nägin, kuidas mäger allikale jooma tuli.
Looduskaitse auhind – Õietolmus pühajärv. Kalmer LehepuuEesti, ajalooline Tartumaa, Otepää kihelkond. Pühajärv. Kevadel kui lilled õitsesid ja oli pikalt kuiv olnud, tuli ühel õhtul äikesevihma. Tuli ikka nii, et ei olnud maal ja taeval vahet. Kui ma hommikul Pühajärve äärde läksin, ei olnud vihmapilvedest enam midagi järel. Drooniga ülevalt vaadates oli näha kuidas õietolm oli mööda veepinda laiali, moodustades igasuguseid mustreid. Pühajärv oli õitsele puhkenud.
Andide auhind – Jumalatega koos. Aleksei NasõrovVenemaa, Mari Eli Vabariik, Morki rajoon, Untšo (vene k. Šorunža) küla. Mer Oto hiis. Kui lähed allarippuvate puuokste vahelt mööda käänulist teerada üles Mer Oto palvehiide, satud otsekui teise ilma. Sa mattud ohvrilõkete isuäratavasse suitsu, su peale langeb tuhka ning pärnaseemneid. Ninasõõrmeid kõditab rasvase leeme lõhn, kõrvus kajab paljude häälte kõmin, ümber näed kirjusid mari rõivaid ja rätte. See pühamu asub metsasalus, mis on Untšo/Šorunža külast lõuna pool, väikse jõekese (Šora lisajõgesid) taga. Maride traditsiooniline religioon põhineb usul loodusjõududesse, mida inimene peab austama. Maride peajumal on Ainujumal või Poro Oš Kugu Jumo (Suur Valge Ainujumal). Ta ühendab endas kogu kõiksuse, valitseb teiste jumalate üle ja hoiab igavikulist korda nii maal kui taevas.
Tavade auhind – Meister annab viimase lihvi puusse lõigatud ristile. Mariko FasterEesti, Võru maakond, Harglõ kihelkond, Saru küla. Saru ristimets. Saru ristimets, kus on sadu teisi matuselistel märgitud ristipuid. Minu vanaema Matsi Vilma auks lõigatud rist, millele meister annab veel viimase lihvi. Traditsiooni kohaselt on risti alla lõigatud ka “kivi”.
Hiie valu – Vana rahu ise. Margus VilisooEesti, Harju maakond, Keila kihelkond, Jälgimäe küla. Jälgimäe lohukivi. Peas keerles mõte, soov ja tahtmine leida vaade kus oleks midagi “uudset” ja midagi “vana” üheskoos. Ei teadnud, et selline koht asub päris elukoha lähedal ning nii saigi sätitud sammud sinna ühel õhtul. Nüüd olen mõttes ja lummatud, mõttes ses osas, et mida meie esivanemad seal mõtlesid ja tegid aastaid palju palju tagasi ning lummatud siiski sellest, et on koht mis on säilinud keset kiirteed sõna otseses mõttes.
Pärimuse auhind. Auhinna valis välja Eesti Rahvaluule Arhiiv. Paks Margareeta. Urve HermannEesti, Harjumaa, Kuusalu kihelkond, Leesi küla. Leesi Toivepakk. Esimest korda sel kevadel saime teada haruldasest rannaküla pühapaigast Toivepakust. Toive tähistab kuusalu rannakeeles soovi või tõotust ja toivepaku sisu seondub meremeeste Timuski ja Ahasega, kellest üks udu käest pääses ja teine mitte. Pääsenu Timusk kaevas randa, vana hiiepärna juurde augu, kuhu pani raha – toive pagu – tänuks oma pääsemise eest. Pärast seda hakkasid teisedki sinna raha ja ande viima ja oma soove soovima ning paika pühaks pidama. Pärnasid seal enam ei ole, kuid on paar hiiglast sangleppa, mida praegu pühaks peetakse, ja sangleppade ees allikas, mis on ümbritsetud betoonrõngaga. Sellel pildil on suur sanglepp ümbermõõduga ligi 4 meetrit. Mulle meenutas ta Tallinna sadama kaitseks rajatud kaitsetorni Paksu Margareetat.
Tervise auhind – Särasilm. Kairi KalmannEesti, ajalooline Tartumaa, Otepää kihelkond, Arula küla. Emaläte, Peraläte. Otepää looduspargi alal Pühajärvest läänes asub allikas, mis on kantud 1793. aastal koostatud Mellini Liivimaa atlasesse kui Ema lätte. Emalätte vesi voolab läbi mitme järve ja suubub lõpuks Püha- ehk Emajõkke. Fr. R. Kreutzwald pidaski just Emalätet Väikese Emajõe alguseks. Pinnakattest pärineva allika vesi on selge ja rauavaene, kohalik külaselts on korrastanud tema ümbruse ning loonud võimalused allika juures segamatult mõtiskleda. Ettenägelikult on allikavette asetatud ka annikivi, kuhu saab münte asetada. Allikas võlus mind oma tasase, kuid veidi salaliku olemisega. Emalätte kohal kõrguvate puude oksad moodustasid tumedal veepinnal maagilise mustri ja mündikivi säras kui kõikenägev silm. Kui tõstsin pilgu, eristus üle allika kaarduvate puude grupist üks kaheharuline puu justkui taeva poole tõstetud kätega naine. Kohapärimus Emalätte kohta on järgmine: Allikal arvati olevat noorendav ja tervendav mõju. Neiu, kes noore kuu valgel oma nägu allika veega pesi, oli kaitstud varajase vananemise eest. Omapärane allikavee liikumine – pobisemine – näitab, et allikas peab endas nõu, kuidas allikavett peaks juhtima, et soov täide läheks.
Vana-Võromaa pühapaiga auhind. Auhinna valis välja Võru Instituut. Maagia. Priit KongiEesti, Võrumaa, Rõuge kihelkond, Mustahamba küla. Mustahamba tamm. Talvel on Haanjamaa mäed paksus lumes imelised, kuhu sattudes ei saa jätta külastmamta mõnd püha puud ja selle tamme väge on tunda kilomeetri kaugusel!
Virumaa auhiind – Suvisted. Urve HermannEesti, Virumaa, Mahu (Viru-Nigula) kohelkond, Samma küla. Tammealuse hiis. Suvistepühad Tammealuse hiies, juuni 2019.
Saarte auhind – Odalätsi allikad Saaremaal. Marko PalmEesti, Saaremaa, Kihelkonna kihelkond, Odalätsi küla. Odalätsi allikad. Pärimuse järgi on tulnud Odalätsi allikad Suure Tõllu ja vanapagana vahelise võitluse käigus. Mõne pärimuse järgi on allikad tekkinud oda maha löömisest, teiste järgi vanapagana jalajälgedest – küllap need, kes ise nägid teaksid täpsemalt. Allikad on aga selged ja rohke veega, aitavad hoida tervist ja kui hästi läheb, saab igavesti noor olla 😉 Seda fotot tehes sain nautida puhast õhku, rikkumata loodust ja vahvat jalutuskäiku perega rahuliku vetevulina saatel.
Maailma auhind – Sagan-Hušuni saladused. Aleksei TrofimovVenemaa, Irkutski oblast, Baikali järv, Olhoni saar. Sagan-Hušuni neem (Valge neem, neem Kolm Venda). Sagan-Hušuni neem Olhoni saarel Baikali järves on šamanismi viljelejate seas au sees. Selle kohaga on seotud palju burjaadi pärimusi. Mõnede andmete ning arheoloogiliste uuringute kohaselt oli see koht püha ka kurõkaanidele, rahvale, kes asustas neid paiku enne mongolite tulekut. Neeme pinnase moodustab valge lubjakivi. Valge värv on mongolite ja burjaatide jaoks püha.
Hiie valu lootuse eriauhind – Lootus jääb. Kairi KalmannEesti, ajalooline Harjumaa, Nissi kihelkond, Põlli küla. Pihaallikas, Pühaallikas. Vetla Pihaallikale jõudsin koos loojuva päikesega. Kurb oli näha, et üsna veerohke allikas on oksarisu ja murdunud puutüvesid täis ning seetõttu polnud talle ka kerge läheneda. Veepinnalt peegeldus päikesehelk kui üksik lootuskiir keset trööstitut vaatepilti – allikas vajaks puhastamist ja hoidmist. Pärimust Pihaallika kohta ei õnnestunud leida, küll kinnitab roostetanud silt, et allikas on riikliku kaitse all. Siiski – EELISest (infoleht.keskkonnainfo.ee) teavet otsides leidsin viite hiljutisele dokumendile: keskkonnaministri 13. juuni 2019. a käskkiri nr 1-2/19/431 “Rapla maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise menetluse algatamine”. Kas tõesti!? Seletuskirjas on toodud kaitse alt väljaarvamise põhjenduseks, et: “Allikas on võetud kaitse alla 1981.aastal, kuna see oli seotud muistenditega. Allikas on mudastunud, risustunud ja veevaene. Umbes 5m allikast on 1979. aastal rajatud maaparandussüsteemi VETLA4 toimivad kuivenduskraavid, mis suubuvad 340 m kaugusel Ohukotsu jõkke. Vetla Pühaallikas ei ole veeregistri objekt. Seoses allika veerežiimi täieliku rikkumisega maaparanduse tagajärjel ja esteetilisuse kadumisega on kaitseväärtus kahanenud olulisel määral ning allikas arvatakse kaitse alt välja. Allikat on peetud ohvriallikaks, kuid see ei ole kultuurimälestiste riiklikus registris ja Muinsuskaitseameti hinnangul (13.08.2018 kiri 1.1-7/1844) ei ole allika kohta piisavalt ajaloolist teavet, et kaaluda allika muinsuskaitse alla võtmist. Objekt asub eramaal, selle pindala KR-s on 0,78ha.” Kurb … Kuvale võiks samahästi panna pealkirjaks “Mälu kaotamine”, kuid optimistlikum toon on mulle rohkem meeltmööda.Allikas: Maavald.ee
Venemaa, Mari Eli Vabariik, Morki rajoon, Untšo (vene k. Šorunža) küla. Mer Oto hiis. Kui lähed allarippuvate puuokste vahelt mööda käänulist teerada üles Mer Oto palvehiide, satud otsekui teise ilma. Sa mattud ohvrilõkete isuäratavasse suitsu, su peale langeb tuhka ning pärnaseemneid. Ninasõõrmeid kõditab rasvase leeme lõhn, kõrvus kajab paljude häälte kõmin, ümber näed kirjusid mari rõivaid ja rätte. See pühamu asub metsasalus, mis on Untšo/Šorunža külast lõuna pool, väikse jõekese (Šora lisajõgesid) taga. Maride traditsiooniline religioon põhineb usul loodusjõududesse, mida inimene peab austama. Maride peajumal on Ainujumal või Poro Oš Kugu Jumo (Suur Valge Ainujumal). Ta ühendab endas kogu kõiksuse, valitseb teiste jumalate üle ja hoiab igavikulist korda nii maal kui taevas.
Eesti, Harjumaa, Kuusalu kihelkond, Leesi küla. Leesi Toivepakk. Esimest korda sel kevadel saime teada haruldasest rannaküla pühapaigast Toivepakust. Toive tähistab kuusalu rannakeeles soovi või tõotust ja toivepaku sisu seondub meremeeste Timuski ja Ahasega, kellest üks udu käest pääses ja teine mitte. Pääsenu Timusk kaevas randa, vana hiiepärna juurde augu, kuhu pani raha – toive pagu – tänuks oma pääsemise eest. Pärast seda hakkasid teisedki sinna raha ja ande viima ja oma soove soovima ning paika pühaks pidama. Pärnasid seal enam ei ole, kuid on paar hiiglast sangleppa, mida praegu pühaks peetakse, ja sangleppade ees allikas, mis on ümbritsetud betoonrõngaga. Sellel pildil on suur sanglepp ümbermõõduga ligi 4 meetrit. Mulle meenutas ta Tallinna sadama kaitseks rajatud kaitsetorni Paksu Margareetat.
